Kolmapäeval New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.

Euroopa Liidu riikidest jätsid resolutsiooni poolt hääletamata Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu hääletasid Tšehhi ja Ungari.

Poolt hääletasid Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta.

Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on antud küsimuses pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks.

"Ma arvan, et selles olukorras oleks Eestil olnud arukam mitte hääletamises osaleda. Ja see oleks olnud arusaadav positsioon, arvestades seda, et ka osa Põhjamaid seda tegid ja tegi ka Saksamaa. Siin ei ole mingit küsimust," ütles endine välisminister Reinsalu.

"Ma pean selles teemade ringis niisugust nihkumist ebamõistlikuks. See on välisministri vastutus nende juhtnööride andmisel. Ma oleksin eeldanud küpsemat käekirja," lisas ta.

Reinsalu sõnul omab Eesti hääletus mõju ka liitlassuhetele. "Kõigel on mõju. Seda sammu küllap Araabia riigid ja rida maailma riike tõlgendavad positiivsemas võtmes. Ameerika Ühendriikide jaoks on see kindlasti negatiivsema tähendusega signaal. Olemuslikku Eesti välispoliitikat ta muidugi ei muuda, ta on ennekõike strateegiline indikaatorteema meie jaoks, kes me vaatame neid küsimusi distantsilt," lausus Reinsalu.

"Ma olen pea kindel, et Ameerika Ühendriigid oleksid näinud, et Euroopa riigid ja Eesti ei oleks seda toetanud. Selles ei ole mitte mingisugust kahtlust," lisas ta.

Reinsalu sõnul võib Eesti välispoliitilise liini muutumine Palestiina küsimuses loogiliselt viia ka Eesti-poolse Palestiina tunnustamiseni riigina.

"Senisest seisukohast samm-sammult kaugenemine, kui selle taga on kontseptuaalne lähtekoht, siis immanentselt see võib selleni viia. Minu käsutuses ei ole informatsiooni, et valitsus niisuguse otsuse langetanud oleks. Ma kutsuks üles olema väga ettevaatlikul positsioonil seda tehes. Aga selge on see, kui sa juba hakkad niisuguses loogikas seisukohta võtma, siis see peaks selleni välja viima," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul algas Eesti hoiaku muutmine Palestiina küsimuses Kaja Kallase pürgimisega Euroopa Liidu kõrge välispoliitika esindaja ametikohale.

"See on sellega olemuslikult seotud, mis puudutas kevadist Eesti seisukoha nihkumist. Kevadise ÜRO hääletuse eel Kaja Kallas helistas lausa Läänemere riigid läbi ja kutsus neid üles seda Palestiina riigi resolutsiooni toetama. Ja ma arvan, et selle taga oli ennekõike pragmaatiline käsitlus," lausus Reinsalu.

"Käimas oli kõrge välisesindaja nimetamine ja Euroopa Renew ploki või liberaalide ploki puhul oli ju keskse kaalutähendusega Prantsusmaa presidendi hoiak. Mul ei ole andmeid, aga loogiliselt võis olla see Prantsusmaa presidendi palve, et ka Läänemere riigid sellele araabiameelsele hoiakule rohkem pooldajaks kallutada. Nii et see võib olla osa sellest käekirja muutusest, mis toona alguse sai," võttis Reinsalu kokku.

Eesti hääletas ka maikuus New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, mis tõstab Palestiina vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsub talle pakkuma täisliikme staatust. Tollasel hääletusel läks Euroopa Liit hääletusel samuti pooleks: 14 riiki toetasid resolutsiooni, 11 jäi erapooletuks ja kaks olid vastu.

Kaljulaid: Eesti lähtub hääletustel rahvusvahelisest õigusest

Riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaiu (SDE) sõnul peab Eesti väikeriigina hääletustel lähtuma rahvusvahelisest õigusest ja ajama väärtuspõhist välispoliitikat.

"See viib vahel päris raskete valikuteni, kus võib olla nii, et mõned meie liitlased tõlgendavad olukorda ühtviisi ja teised tõlgendavad teistviisi. Siis ongi välisministeeriumi ja riigikogu väliskomisjoni asi panna paika need raamid, millest lähtudes siis otsustatakse," ütles Kaljulaid.

"Eesti siiski oma positsiooni kujundab lähtudes arusaamast, kuidas me tõlgendame selles olukorras rahvusvahelist õigust ja selles kirja pandud ideaale," lisas ta.

Kaljulaiu sõnul ei pea Eesti positsioon olema ilmtingimata selline, et alati hääletada ühtselt koos Euroopa Liiduga ja kui Euroopa Liit on hääletamises lõhki, siis hääletada koos USA-ga.

"Loomulikult Eesti eelistus on alati see, et läänel oleks võimalikult ühtne positsioon, kui me räägime sellistest olulistest märgilistest hääletustest ÜRO-s. Aga sellega ma ei nõustu, et meil oleks kuidagi selline mehhaaniline lähenemine, et igal juhul hääletada nii nagu üks või teine riik. Eesti on ÜRO liige ja me oleme oma seisukohtade kujundamisel suveräänsed," lausus Kaljulaid.

"Kui juhtub, et riigid hääletavad erinevalt, siis on oluline ka see, et liitlased omavahel vahetaks infot ja selgitaks, miks nad just kujundasid ühe seisukoha ja mitte teistsuguse. Mingit suurt olemuslikku probleemi ma selles riikide vahel ei näe," ütles Kaljulaid veel.