"Kuna ÜRO peaassambleel sellel aastal toimunud hääletused Palestiina
küsimuses on tekitanud Eesti ametliku hoiaku osas avalikku tähelepanu
ning on tekkinud küsimused sellest, kas Eesti välispoliitikas on
seeläbi aset leidnud kursimuutus, arutab riigikogu väliskomisjon oma
7. oktoobri istungil antud teemat koos välisminister Margus Tsahkna ja
kantsler Jonatan Vsevioviga," ütles Mihkelson ERR-ile.

"Eesti välispoliitika keskmes on järjepidevalt olnud rahvusvahelise
õiguse normide ja põhimõtete ning kokkulepitud reeglitel toimiva
maailmakorra kaitsmine. Sellise korra lagunemine oleks väga suureks
ohuks meie julgeolekule," lausus Mihkelson.

Ta märkis, et seoses Lähis-Ida konfliktiga on Eesti hoiak olnud järjepidevalt kõiki
samme toetav, mis tagaks kestva ja vastastikku austava rahu saavutamise.

"Kuna Eesti ei ole tunnustanud Palestiinat iseseisva riigina, siis on meie püsiv seisukoht ÜRO hääletustel olnud seni pigem neutraalne. See ei tähenda, et me ei toetaks näiteks kahe riigi lahendust. Selle saavutamine on aga võimalik üksnes mõlema osapoole valmisolekuga alustada rahuläbirääkimisi. See tähendaks ka seda, et Palestiina aladel laiemat populaarsust omav Hamas peaks lõpetama oma terroristliku tegevuse ja loobuma eesmärgist hävitada Iisraeli riik," rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on välisministeerium põhjendanud viimaseid hääletusotsuseid muuhulgas vajadusega leida laiemat toetust Venemaa agressiooni rahvusvaheliseks taunimiseks Ukrainas.

"Rahvusvahelise õiguse kontekstis topeltstandardite retoorika eeskätt Araabia riikide poolt on mõistetav, kuid Palestiina küsimus on palju nüansseeritum ja sisaldab hoiakute kujundamisel ka eelpool mainitud terroristlike
organisatsioonide ja nende suursponsorite tegevusega arvestamist," lausus Mihkelson.

Peaminister Kristen Michal (RE) ei soovinud neljapäeval Eesti ÜRO peaassamblee hääletuste teemal kommentaari anda. Tema nõunik Elisabeth Valdmann ütles, et välisministeeriumi seisukoht antud küsimuses on terve valitsuse seisukoht.

Tsahkna: Eesti välispoliitika on täna palju selgem

Välisminister Margus Tsahkna ütles ERR-ile, et Eesti lähtub ÜRO peaassamblee Palestiina-teemalistel hääletustel rahvusvahelisest õigusest ja Eesti välispoliitika on täna palju selgem.

"Meie poliitika on väga selgelt lähtunud Eesti riigi huvidest ja selleks on see, et rahvusvahelisele õigusele tuginev kord peab säilima. Nii nagu Lennart Meri on öelnud, et rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumarelv. Ja seetõttu me oleme nüüd kahel olulisel hääletusel toetanud just seda põhimõtet, et kõik peavad järgima rahvusvahelist õigust. Nii ka seekordsel Palestiina resolutsiooni hääletusel ja ka eelmine kord," ütles Tsahkna.

Samas märkis Tsahkna, et Eesti ei ole teel tunnustama Palestiina riiki iseseisvana. "Me näitame oma tegevusega väga selgelt positsiooni, mis puudutab rahvusvahelise õiguse taastamist ja see lähtub ka meie tegevusest, mis puudutab Venemaa okupatsiooni ja agressiooni Ukraina vastu. Meie välispoliitika ei saa aktsepteerida topeltstandardeid. Me oleme väga selgelt sellel seisukohal, mille eest Eesti riik on väljas olnud – olgu see ükspuha, milline konflikt, rahvusvaheline õigus peab saama tagatud, ka näiteks Gaza konflikti puhul," lausus Tsahkna.

"Ma võin öelda, et Eesti välispoliitika on täna palju selgem. Me ei hoia kuskile halli tsooni ja varju, kuna globaalselt on otsustamisel väga suured ja põhimõttelised küsimused, see on maailmakord, see on rahvusvahelise õiguse kehtimine. Ja kuna me ka väga selgelt tajume seda endale väga lähedal, ehk Venemaa agressioon Ukraina vastu, et need konfliktid ei ole enam kuskil kaugel asuvad, siis me peame siin omama väga selget iseseisvat välispoliitikat, mis muidugi lähtub globaalsest olukorrast," rääkis välisminister.

Eesti toetas ÜRO resolutsiooni Iisraeli okupatsiooni lõpetamise kohta

Kolmapäeval New Yorgis toimunud hääletusel toetas Eesti ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles avaldatakse toetust Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) ja kutsutakse Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumidel.

Euroopa Liidu riikidest jätsid resolutsiooni poolt hääletamata Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Vastu hääletasid Tšehhi ja Ungari.

Poolt hääletasid Belgia, Luksemburg, Eesti, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta.

Reeglina on Eesti välispoliitiline liin olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel koos Euroopa Liiduga, aga kui Euroopa Liit on antud küsimuses pooleks, siis hääletab Eesti koos USA-ga või jääb erapooletuks.