Venemaa ja Hiina sõjalaevad alustasid 10. septembril ühiseid õppusi, mis olid osa Venemaa suurimatest mereväeõppustest pärast Nõukogude Liidu aega.

"Õppus toimus osaliselt ka Läänemerel. Venemaa teatas, et sellest võtab osa 90 000 inimest ja 400 laeva, aga meie hinnangul oli õppus märkimisväärselt väiksemas mahus. Läänemerel oli õppus madalal tasemel. Ennekõike tehti lende strateegiliste pommitajatega ja mõned luurelennud. Õppuste järel olid lahinglaskmised Kaliningradi piirkonnas Gdanski lahe juures," rääkis Kiviselg.

Ukraina sõja viimase nädala sündmustest rääkides ütles Kiviselg, et Venemaa on jätkuvalt hoidmas operatiivtasandi initsiatiivi.

"Venemaa operatiivtasandi surve Ukrainale on selle nädala jooksul järk-järgult kasvanud ulatudes 194 kontaktini ööpäevas. See näitab, et endiselt on Vene Föderatsioonil soov vallutada Luhanski ja Donetski oblastid," sõnas Kiviselg.

Sarnaselt eelmise nädalaga on kõige rohkem lahingkontakte leidnud aset Pokrovski suunal, kus leiab aset pool ööpäeva rünnakutest.

"Vaatamata Kurskis toimuvale pole Vene Föderatsioon Pokrovski suunalt vägesid ära viinud, lähinädalatel seal suurt muutust oodata ei ole," ütles Kiviselg.

Kurskis hoiavad ukrainlased operatsioonitasandi initsiatiivi, ütles Kiviselg.

"Venemaa alustas küll eelmisel nädalal vasturünnakut ja on natuke ka edasi liikunud, aga ukrainlased endiselt hoiavad positsioone ja nad on teinud ka vasturünnakuid. Eelmise nädala neljapäeval avasid ukrainlased ka uue rünnakukoridori, see on Gluškovo operatsioonisuund, kus ukrainlased on edenenud ligi kuus kilomeetrit Venemaa sügavusse ja loovad seal võimaluse Venemaa üksused kotti võtta Kurski oblastis," rääkis Kiviselg.

Kiviselg rääkis ka, et selle nädala märkimisväärne sündmus toimus mitte väga kaugel Eesti piirist, kus Ukrainal õnnestus droonidega rünnata Tveri oblastis Toropetsi laskemoonahoidlaid. Laskemoonalao ala oli 4,5 kilomeetrit pikk ja kilomeeter lai.

Kiviselg rääkis, et hoidlasse oli veidi varem rongidega viidud lisamoona, mis ei olnud veel siseruumidesse paigutatud, ja peale rünnakut õues olev laskemoon lendas õhku koos punkrite ja hoidlatega.

"Plahvatas avaliku info kohaselt 30 000 tonni lõhkeainet, mis ümber pannes suurtükiväe moona on 750 000 mürsku. Kui võtame keskmise lahingutempo, siis 10 000 mürsku on Vene Föderatsioon ööpäevas välja lasknud. Seega see on kahe kuni kolme kuu lahingmoonavaru. Selle rünnaku tagajärjel on Venemaa kandnud kaotusi laskemoonas ja selle kaotuse mõju näeme rindel lähinädalatel," rääkis Kiviselg.