Kingole mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kert Kingo ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu.

Martin Traadile mõistis kohus kelmusele kaasaaitamise eest karistuseks kuus kuud vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui Martin Traat ei pane ühe aasta jooksul toime uut kuritegu.

Süüdistuse kohaselt esitas Kert Kingo riigikogule hüvitamiseks advokaadibüroo arveid, millele olid märgitud erinevad riigikogu liikme tööga seotud konsultatsiooniteenused, mida tegelikult advokaadibüroo Kert Kingole seoses tema riigikogu liikme tööga ei osutanud.

Süüdistuse järgi kasutas Kert Kingo võltsitud arveid selleks, et lasta riigikogul hüvitada riigikogu tööga mitteseotud inimeste õigusabikulusid. Arvete võltsimises süüdistati vandeadvokaat Martin Traati, kes lasi enda büroos kirjutada Kert Kingo suuniste alusel arvetele tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

Süüdistuse järgi teadsid nii Kert Kingo kui ka Martin Traat, et tegelikult selliseid teenuseid riigikogu liikme tööga seoses osutatud ei ole. Süüdistuse järgi osutas advokaadibüroo teenuseid tegelikult kõrvalistele inimestele, kuid arved osutatud teenuste eest lasi Kert Kingo tasuda riigikogu liikme kuluhüvitiste eest. 

Peamised vaidluskohad olid, kas Martin Traadi poolt osutatud õigusabiteenused olid riigikogu liikme tööga seotud ja kas Kert Kingo sai aru oma teo keelatusest.

Kert Kingo selgitas kohtus, et kuuest arvest viis olid seotud kolme tsiviilkohtuvaidlusega, millega kahjustati tema mainet. Tema hinnangul olid need kohtuvaidlused seotud riigikogu liikme tööga.

Kohus nõustus, et kuuest arvest üks võis olla seotud riigikogu liikme tööga.

Ülejäänud viie arve osas leidis kohus, et arved olid kas võltsitud või liialt üldised ning neil ei kajastatud teenuse tegelikku sisu. Tegelikuks sisuks olnud tsiviilkohtuvaidlustel puudus  seos nii Kert Kingoga kui ka riigikogu liikme tööga. Seega puudus ka alus esitada nende vaidluste õigusabikulusid riigikogu kantseleile hüvitamiseks kui riigikogu tööga seotud kulutusi.

Kohtule esitatud andmete pinnalt asus kohus seisukohale, et nii Kert Kingo kui ka Martin Traat mõistsid, et nende tegevus on keelatud. Samuti oli väidetav keelueksimus Kert Kingo jaoks lihtsasti välditav. 

Menetluskuludena tuleb Kert Kingol tasuda riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot.

Kohus rahuldas osaliselt Kert Kingo lepingulise kaitsja Oliver Nääsi taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 5655,21 eurot. Martin Traadi kaitsja Jaak Siimu samasisuline taotlus rahuldati summas 3708,50.

Ülejäänud osas jäeti lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatavate endi kanda. 

Riigikogu kantselei tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis Kert Kingolt võlaõigusseaduse alusel välja 7146,00 eurot. 

Harju maakohtu otsus ei ole veel jõustunud. 

Kingo: tegemist on poliitilise protsessiga

Kert Kingo ütles ERR-ile kommentaariks, et Harju maakohtu otsus tõestas, et tegemist on poliitilise protsessiga.

"Juhin tähelepanu, et juba varasemalt on riigiprokuratuur andnud teada, et riigikogu kuluhüvitised ei allu kriminaalmenetlusele. Et riigikogu liikmel on lai otsustusõigus, enesemääramisõigus ja ainult riigikogu liige saab ise sisustada oma kuluhüvitistega seonduvat ja selles suhtes kriminaalmenetlust läbi viia ei saa," lausus Kingo.

"Vaadates kõiki neid riigikogu liikmeid, kellel on näiteks ilmnenud, et ei ole õieti kuluhüvitistest tasutud, siis nende puhul on lihtsalt raha tagasi küsitud. Kert Kingo on ainuke, kelle puhul on tehtud erisus, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlus. See on ebavõrdne kohtlemine ja see on väga silmakirjalik," lisas ta.

Kingo kinnitas, et kaebab kohtuotsuse edasi. "Jah, meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, eks tuleb edasi kaevata," lausus Kingo.

Kingo kaitsja Oliver Nääs ütles Delfile, et nad vaidlustavad kohtuotsuse, sest tegemist on tema sõnul "väga põhimõttelise iseloomuga vaidlusega".

"Ma ei nõustu põhjendustega, sest riigiprokuratuuri varasem praktika olnud selgelt selline, et kuluhüvitiste regulatsiooni on ka nemad pidanud niivõrd üldiseks. Jätnud riigikogu liikmetele endale otsustusõiguse küsimuse, mis kulud on seotud tööga, mis mitte," lausus ta.

Riigiprokurör: prokuratuur on kohtuotsusega rahul

Riigiprokurör Vahur Verte ütles, et kui tõendid viitavad, et riigikogu liige võis kuritarvitada maksumaksja raha, on prokuratuuri hinnangul ainuõige reageerida ja viia kriminaalasi õigusemõistmiseks kohtu ette. "Inimesed on valinud riigikogu end esindama ja andnud saadikutele kaudse volituse kasutada avalikke vahendeid, mistõttu peab olema kindlus, et seda tehakse vastutustundlikult ja riigimehelikult riigi kestmise hüvanguks," sõnas Verte.

Verte märkis, et pärast mõlema poole tõendite analüüsimist jõudis Harju maakohus süüdistusega valdavalt samale seisukohale. "Kohus kinnitas tänase otsusega, et riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile esitatud süüdistused, mis on seotud maksumaksja raha kuritarvitamisega, on tõendatud." 

"Kohtus seisnes peamine vaidlus selles, kas võltsitud arvete alusel hüvitatud õigusteenused olid seotud Kert Kingo kui riigikogu liikme tööga või mitte. Kohus sedastas otsuse kuulutamisel, et selle juhtumi puhul ei ole põhjust sellesse arutellu laskuda – kohtu hinnangul on ilmselge, et hüvitatud teenused ei olnud seotud riigikogu liikme tööga. See on seisukoht, mille prokuratuur esitas nii süüdistuses kui ka kohtumenetluses," rääkis Verte. 

"Samuti tekkis kohtus vaidlus, kas süüdistatavad said oma tegude keelatusest aru. Prokuratuur viitas kohtuvaidluste käigus, et üks süüdistatav on 30-aastase töökogemusega vandeadvokaat ja teine on juuraharidusega riigikogu liige, kes on olnud ka riigikogu õiguskomisjonis ja töötanud politseis. Lisaks on riigikogus vastav kord, kuidas hüvitatavate kulude kohta küsimuste tekkimisel käituda, mida mitmed saadikud on praktikas ka kasutanud. Seetõttu on prokuratuuri hinnangul võimatu asuda seisukohale, et kumbki süüdistatav ei oleks enda teo keelatusest aru saanud," lausus Verte. 

Prokuratuur on Verte sõnul kohtuotsusega rahul. "Tänane lahend tõi omajagu tarvilikku selgust riigikogu liikmete kuluhüvitiste praktikasse, ent tutvume põhjalikult tervikotsusega ja otsustame seejärel, kas mõne kohtu analüüsitud aspekti kohta on tarvilik küsida ka kõrgemalt kohtuastmelt täpsustusi."

Helme: Kingo on märter

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Kingot erakonnast välja visata ei plaani.

"Kert Kingo on märter praegu Eestis," sõnas riigikogu liige, EKRE esimees Martin Helme. "Poliitilise justiitstagakiusamise märter ja erakond loomulikult seisab oma saadiku selja taga."

"Loomulikult kaevatakse see järgmisse astmesse ja kui vaja, siis ka riigikohtusse ja kui vaja siis ka Euroopa inimõiguste kohtusse. Meil siin toimub kõigi silme all praegu justiitssüsteemi poliitilise relvana kasutamine ja sellega ei tohiks ükski Eesti inimene leppida," rääkis Helme.

Riigikogu esimees Lauri Hussar (E200) ütles, et kui kohtuotsus jõustub, peab Kingo riigikogust lahkuma.

"Kindlasti ma ei saa riigikogu esimehena kommenteerida jõustamata kohtuotsust," sõnas Hussar. "Kui Kert Kingo kohtuotsus jõustub, siis Kert Kingo lahkub riigikogust. Kriminaalkorras karistatud inimesed ei saa jätkata riigikogus. Siin on seadus väga selge."

Hussari sõnul on kuluhüvitiste kuritarvitamise osas tekkinud küsimusi vaid üksikute saadikute puhul ja tema arvates võiks arutada kuluhüvitiste määra ülevaatamist. Prokuratuuri hinnangul oleks aga vaja selgemaks muuta kuluhüvitiste regulatsiooni.