Ettevõtjad soovivad aruandluskohustust toova piirmäära järsku kergitamist
Kuigi riik on otsustanud tõsta raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu ning varade osas 25 protsenti, leiab Eesti kaubandus-tööstuskoda, et tõus peaks olema minimaalselt 50 protsenti, arvestades kiiret tarbijahinnaindeksi tõusu ja audiitoritenappust, mida muudatus aitaks leevendada.
Kaubandus-tööstuskoda pöördus rahandus-, majandus- ja justiitsministeeriumi poole, sest pole rahul raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmääradega.
Ehkki rahandusministeerium esitas tänavu juulis valitsusele eelnõu, mille kohaselt tõstetakse neid piirmäärasid peamiselt 25 protsenti, pole koda sellega rahul, sest nende hinnangul peaks need tõusma märksa enam, minimaalselt 50 protsenti.
Kaubandus-tööstuskoda tõi välja, et kui rahandusministeerium põhjendas 25-protsendilist piirmäärade tõstmist muu hulgas Euroopa Liidus viimase kümne aastaga 27,2 protsenti kasvanud tarbijahinnaindeksiga, siis tegelikult tuleks lähtuda Eesti andmetest. Siin on tarbijahinnaindeks alates 2016. aastast, mil viimati piirmäärasid tõsteti, kuni selle aasta augusti lõpuni kasvanud hoopis 57,5 protsenti.
"Seega on igati mõistlik tõsta kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas vähemalt tarbijahinnaindeksi muutuse võrra," teatasid kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ja Eesti raamatupidajate kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja.
Nad tõid välja, et uusi piirmäärasid ei hakata ilmselt vähemalt viie aasta jooksul muutma, arvesatades, et viimati tõsteti neid üle kaheksa aasta eest, kuid majandusprognooside kohaselt jätkub tarbijahinnaindeksi tõus ka edasistel aastatel. Lisaks võiks kokku leppida, et järgmine piirmäärade uuendamine toimuks viie aasta pärast.
Kaubandus-tööstuskoja andmetel on audiitorkontrolli teenuse kättesaadavus halvenenud. Paljudel ettevõtjatel on keeruline vandeaudiitorit leida ja on esinenud juhtumeid, kus äriühingul on sel põhjusel isegi majandusaasta aruanne õigeks ajaks esitamata jäänud.
"Ühest küljest on probleem tingitud ilmselt sellest, et auditi ja ülevaatuse piirmäärasid ei ole aastaid muudetud ning seetõttu on suurenenud ettevõtjate arv, kel lasub audiitorkontrolli kohustus," tõdesid Palts ja Tammeraja.
Peale selle on vandeaudiitoritele lisandunud ja kohe lisandumas uusi ülesandeid, näiteks kestlikkusaruannete auditeerimine, mis nende teenuste kättesaadavust veelgiu vähendab. Vähenenud on ka vandeaudiitorite arv.
"Auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmine eelnõus plaanitust suuremas mahus aitaks audiitorkontrolli teenuse kättesaadavuse probleemi kui mitte kaotada siis vähemalt leevendada," usub kaubandus-tööstuskoda.
Nad tõid välja, et kui piirmäärad oleksid kõrgemad, väheneks ka ettevõtjate töökoormus ja kulud ning ettevõtjail oleks lihtsam vandeaudiitorit leida. Nii väheneks ka nende ettevõtjate hulk, kes majandusaasta aruande äriregistrile hilinemisega esitavad.
ERR kirjutas selle aasta alguses, kuidas paljud ettevõtted said esimest korda kohustuse oma majandustulemusi auditeerida, sest seaduse järgi on audit kohustuslik neile, kellel on täidetud kaks tingimust kolmest: müügitulu neli miljonit eurot, varade maht kaks miljonit eurot ja töötajate arv 50. Igal juhul tuleb audit teha üle 12 miljoni euro suuruse müügituluga ettevõtteil. Viimaste aastate kiire hinnatõusuga kasvas neile tingimustele vastavate ettevõtete arv kiiresti, sest ülevaatuse piirmäärad pole tõusnud.
Ka audiitorkogu tegi mullu juunis rahandusministrile ettepaneku kiiresti piirmäärasid tõsta, kuid riik ei leidnud võimalust seda teha.
Toimetaja: Karin Koppel