"Vähendatakse 80 protsendi aruandluskohustuste ringi. Sinna jäävad ainult kõige suuremad ettevõtted: 1000 ja rohkem töötajat, müügitulu üle 50 miljoni euro, bilansimaht üle 25 miljoni euro. Eestis tähendab see seda, et puudutatud ettevõtete arv langeks 350 ettevõttelt 35 peale," selgitas Michal.

"Teiseks, aruandlusväljasid vähendatakse ka 70 protsenti. See tähendab seda, et nende aruannete tegemine saab oluliselt lihtsam. Ja kolmandaks, nendele ettevõtetele, kellele sellel aastal aruandluskohustust ei teki, lükatakse esmase aruande kohustus edasi 2028. aastale," lisas ta.

Eesti omakorda tahab aruandluskohustuse teha suurettevõtetele vabatahtlikuks ning plaanib Euroopa Komisjonile ka vastava ettepaneku esitada.

"Meie ettepanek on veel minna samm edasi. Me teeme ettepaneku kestlikkusaruanne muuta vabatahtlikuks. Seda saavad täita need ettevõtted, kellele on sellest ärilist kasu või kelle partnerid või äriline loogika seda soosib. Ja kui see ei osutu võimalikuks, siis teeme ka teise ettepaneku, et sellist aruannet ei peaks esitama mitte igal aastal, vaid perioodiliselt, näiteks kolme aasta või viie aasta järel," rääkis Michal.