Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Selle aasta keskmisena kahaneb majandus 0,4 protsenti, kuid kasvab järgmisel aastal 1,9 ja 2026. aastal kolm protsenti.

Hinnakasv, mis tänavu on 3,5 protsenti, on järgmisel aastal 3,9 ja ülejärgmisel aastal 3,6 protsenti.

"2025. aastal põhjustavad kiiremat hinnakasvu peamiselt maksutõusud ja riiklikult reguleeritud hinnad. Järgmise aasta alguses jõustub mootorsõidukimaks, mis tõstab koguinflatsiooni eeldatavalt 0,6 protsendipunkti võrra ja avaldub eeldatavalt teenustehindades," seisab prognoosis.

Ettevõtete võimalused hindu tõsta on Eesti Panga hinnangul küllaltki ahtad, kuigi nad võivad selle abil püüda taastada vahepeal vähenenud kasumlikkust.

Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmiseni, ent sissetulekute poolest oleme saavutanud kolm neljandikku Euroopa Liidu keskmisest. Kuna ostujõud paraneb üsna aeglaselt, ei ole ka nõudluse poolt vaadatuna hindade tõstmise tingimused eriti soodsad.

Eesti Panga president Madis Müller rääkis majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil, et Euroopa Keskpank on viimasel kahel korral, septembris ja enne seda juulis intresse langetanud ning Eesti laenuvõtjatele on kõige olulisem kuue kuu euribori muutumine.

"Euribori langus eelmise sügise 4,1 protsendilt tänase 3,2 protsendi lähedale on kindlasti üks tegur, mis Eesti majanduse väljavaadet pisut optimistlikumaks muudab," tõdes ta.

Edasine euribori langus sõltub Mülleri sõnul sellest, milliseks kujunevad majanduse arengud, kuid kui hinnatõus aeglustub plaanitult, on mõistlik oodata, et Euroopa Keskpangal on lähikuudel ja -kvartalitel võimalik intressimäärasid veelkord langetada.

Majandusaktiivsusele ennustab Eesti Pank aeglast kasvu. Välisturgude tõus aitab majanduskasvul tänu ekspordivõimaluste paranemisele hoogu juurde saada, kuid peamiste eksporditurgude ostujõud ei kasva väga kiiresti. Samuti kasvab inimeste reaalne ostujõud Eestiski küllaltki vaoshoitult, sest valitsuskoalitsioon on kokku leppinud tulude täiendava maksustamise ning kaudsete maksude kerkimine tõstab hinnataset.

Keskmise palga kasv aeglustub. Kui tänavu on brutokuupalga kasv 6,9 protsenti, siis järgmisel aastal 5,4 ja 2026. aastal 5,3 protsenti. Prognoos toob välja, et palgad on mõnd aega tõusnud kiiremini kui ettevõtete loodav lisandväärtus.

Eratarbimiskulutused moodustavad umbes poole majanduskasvust ja need võivad ettevaates hakata senisest suuremal määral ka Eestist välja lekkima. Selle põhjuseks on tarbekaupade kõrge hinnatase, mis paneb rohkem tarbijaid kodumaiste kaupluste asemel rahvusvahelisi veebipoode eelistama.

Inimeste ostujõud suureneb prognoosi kohaselt ka edaspidi, kuid poliitikamuutuste tõttu senisest vaoshoitumalt.

Eesti majandus on võtnud suuna taastumisele. Mitu seni raskustes olnud valdkonda on näidanud paranemise märke. Nii mõneski töötleva tööstuse harus toodangumaht enam ei kahane ning on juba hakanud kasvama.

Eesti ekspordimaht on aasta esimesel poolel pisut juba suurenenud. Eesti peamistel eksporditurgudel on oodata olukorra paranemist ning see annab alust kaupade ja teenuste väljaveo edasiseks kasvuks. Seda toetab omakorda vähenenud kulusurve ja Eesti ettevõtete hinnang, et nende konkurentsivõime on paranenud.

Töötuse määr, mis tänavu on 7,6 protsenti, püsib ka kahel järgmisel aastal praeguse taseme lähedal.

Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäärasid, mis pakuvad majandusele leevendust ning mille mõju jõuab prognoosi kohaselt Eestisse kohale kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides. Lisaks on tootmismahu suurenemise ootus ka nendes tööstusharudes, kus pööret paremusele pole veel toimunud.

Eesti Pank rõhutas prognoosis, et riigirahanduse korda saamisest sõltub Eesti majanduse pikaajaline väljavaade. Puudujäägi vähendamine esmalt reeglitega lubatud kolme protsendi piiresse ning seejärel tasakaalu suunas edasi liikumine aitab vältida võla takistamatut kuhjumist.

Esmaspäeval korrigeeris statistikaamet eelmise aasta eelarvepuudujääki seniselt üle kolmelt protsendilt 2,6 protsendini SKP-st. Ameti teatel tuvastas riigikontroll 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus, et korrektsem oleks kaitseministeeriumi tehtud kaitsekulutusi osaliselt kajastada mitte 2023. aastas, vaid sellele järgnevatel aastatel. Sellest tulenevalt muutus ka eelarvepuudujääk esialgselt avaldatud andmetega võrreldes väiksemaks.

Madis Müller ütles pressikonverentsil, et statistikaameti info on ka keskpangale uus, kuid kui korrektsioon tulenes mingite kulutuste edasilükkamisest, võib see tähendada suuremat survet 2024. aasta eelarvele.

Eelarvepuudujäägi vähendamise käigus muutub riigi panus majanduskasvu väiksemaks, nii et väiksem puudujääk kahandab lühiajaliselt majanduskasvu ja ka inimeste ostujõud ei parane seetõttu kiiresti. Sellest hoolimata on riigirahanduse korrastamine hädavajalik ning sellega kaasnev pikaajaline kasu õigustab keskpanga hinnangul seda hinda, mis väljendub majanduskasvu lühiajalises aeglustumises.

Eesti Panga prognoos põhineb eeldusel, et uuendatud koalitsioonileppes sisalduvad ja täpse rahalise mõõtmega plaanid viiakse ellu. Prognoos arvestab maksuküüru kaotamise edasilükkamise, käibemaksutõusu, eraisikute tulude täiendava maksustamise, ettevõtete maksustamise, aktsiisitõusude, kulukärbete ja sotsiaaltoetuste kokkuhoiuga.

Prognoosis pole aga arvestatud kaitsekulude tõusu, suurinvesteeringute Eestisse toomise paketti, kliimaseaduse mõju ja muid bürokraatia vähendamise plaane.