Peaminister Kristen Michali eelarve üleandmise juurde käivad sõnad ja teod lahknevad sama radikaalselt nagu tema eelkäijal Kaja Kallasel. Kui ilus jutt, kui ilus eelarve, kui hästi meid valitsetakse... Siis vaatad aknast välja ja näed, et seal pole mitte mingit pistmist reaalse eluga.

See eelarve on ju maksuralli eelarve. See maksufestival ei lõppegi ära. Ja jutt, mida sinna vahele räägitakse, on uinutav vale. Tulevad uued maksud järgmisel aastal, tulevad uued maksutõusud järgmisel aastal, tuleb inimeste edasine vaesumine, tuleb majanduse edasine vindumine, ettevõtete uste sulgemine, Eestist ära kolimine. See kõik on sinna eelarvesse sisse kirjutatud.

Reformierakond on viis aastat rääkinud, kui kohutav, et valitsused laenavad. Ja mis nad ise teevad? Laenavad! Nagu Kaja Kallas laenas igal oma valitsemisaastal umbes poolteist miljardit eurot, et oma kulusid katta ja oma poliitilisi valikuid rahastada, nõnda laenab Reformierakonna juhitav valitsus 1,4 miljardit eurot järgmisel aastal. Laenas enne, laenab nüüd ja laenab kuni järgmiste valimisteni välja.

Kui me vaatame prognoose aastani 2028, siis igal aastal tuleb laenata samas suurusjärgus, 2026. aastal isegi kaks miljardit eurot. Selle juures jääb täiesti arusaamatuks, mille üle nuriseb valitsus või valitsusjuht, et teised laenasid.

Veel arusaamatum on kuulata juttu sellest, kuidas keegi paha inimene kulutas enne reservid ära ja sellepärast peab nüüdne valitsus laenama. Järgmisel aastal võetakse kasutusele töötukassa reservid 170 miljoni euro ulatuses. Nemad söövad reserve ära, mitte keegi teine. Ja pärast kõiki neid maksutõuse ja pärast kõiki neid kärpeid on riigieelarve jätkuvalt miinuses poolteist kuni kaks miljardit igal aastal.

Ei, see ei ole rahanduse kordategemine ega Eesti rahanduse ja riigieelarve kindlale pinnale saamine. Arvud ei kattu esitatud jutuga.

Miks on vaja panna nii palju raha riigikaitsesse? Aga sellepärast, et Reformierakonna juhtimisel on enam-vähem 15 aastat riigikaitset õõnestatud ja alarahastatud ning samal ajal on naeruvääristatud inimesi, kes tahtsid riigikaitset tugevdada.

Nüüd siis avastatakse, et on vaja keskmaa õhutõrjet. Kui 2020. aastal rääkis sellest EKRE, siis lükati tanki kõrgemad sõjaväelased, kes raiusid, et õhutõrjet ei ole vaja, see on ressursside raiskamine.

Kui Ukraina sõda oli alanud, läks riigikogu pulti rahandusminister Jürgen Ligi ja räuskas, kuidas õhutõrjet ei ole vaja. Nende õõnestustöö ja alarahastamise tõttu on nüüd vaja kiirkorras teha kulutusi samade asjade ostmiseks, mida me oleksime saanud 15 aasta jooksul järk-järgult mõistlikult osta. Nüüd on vaja selleks kulutada vähemalt kolm korda suurem summa, sest kõik maailmas tahavad kiirkorras uusi relvi ja laskemoona.

Jutt oma kaitsetööstuse ehitamisest ajab igal terve mõistusega inimesel hirmujudinad peale, sest me teame, kui Reformierakond maksumaksja rahaga mingit tööstust arendab, siis on see ahjualuste äri.

Maksutõusude, rumala energiapoliitika ja vastutustundetu laenamise ning reservide kasutuselevõtuga on valitsus saavutanud selle, et Eesti majandus langeb kümnendat kvartalit järjest. Ja koos majanduslangusega loomulikult väheneb SKP. Koos SKP vähenemisega kukuvad loomulikult ka maksulaekumised. Valitsus on viinud Eesti majanduse samasse punti, kus on Sudaan, Haiti, Argentina oma majanduskasvu ja -struktuuriga.

Valitsust juhib Reformierakond, mis kunagi rääkis viie rikkama hulka jõudmisest ja tuli valitsusse eelarvet ja majandust korda tegema, aga nad ei suuda põhiprobleemi lahendada.

Põhipõhjuseid, miks Eesti majandus põhja läheb, on kaks.

Esimene: ettevõtjate ja inimeste vaenulik arusaamatu maksupoliitika. Teine: inimvihkajalik ja röövellik energiapoliitika, mis ajab täielikku pankrotti ja eeltööstuslikku jõukuse tasemesse kõik need riigid, mis üritavad seda rohepööret ellu viia.

Siin vajutatakse pedaal põhja. Räägitakse kärbetest. Täiesti valedest kohtadest kärbitakse. Kärbitakse huvihariduselt, küll mujalt hariduselt, kärbitakse kultuurilt. Kärbitakse tööinimestelt maksudega, kärbitakse isegi pensionide pealt. Ärge tulge valetame, et pensionide kallale ei mindud. Mindi küll! Tulumaksutõus on pensionide kallale minek, tulumaksuerandi kaotamine on pensionide kallale minek. Aga kust ei kärbita? Ei kärbita Rail Balticult, kus on kõige tagasihoidlikumatel hinnangutel puudu 2,7 miljardit eurot meie enda raha, mitte euroraha.

Ärge rääkige, et see on CO₂ raha. CO₂ raha on samuti päris raha, mis võiks kuluda kuhugi mujale asjalikumalt. Selle raha arvelt, mis sinna uputatakse, tulebki mujalt kärpida või tuleb makse tõsta.

Kärbitakse maksuküürureformiga ja jäetakse kärpimata rohepöörde eesmärkide arvelt, kus ehitatakse välja kümneid miljardeid nõudvat tuule- ja päikeseparkide süsteeme ja mitmeid miljardeid eurosid nõudvat energiataristu ümberehitamist. Ja loomulikult ei kärbita ideoloogilistelt MTÜ-delt, mis võtavad meilt ära umbes 300 miljonit eurot aastas.

Eestis me teid ei ehita, Eestis me sadamaid ei ehita, Eestis me koole ei ehita, aga 250 miljoni euro eest Ukrainas saame seda teha. See on Eesti inimeste arvelt elamine. See eelarve ei kõlba kuhugi.