Suurinvesteeringute julgustamiseks mõeldud 160 miljoni eurone meede järgmiseks neljaks aastaks annab Eestile majanduslikult väljakutseid pakkuval ajal suurinvesteeringute realiseerumiseks ülivajaliku lisaimpulsi, mis aitab meid kiiremini ja kiiremale majanduskasvule.

Meedias on kõlanud arvamusi, et investeeringute toetamine sellisel moel ei peaks olema riigi ülesanne. Selle väitega võiks sisuliselt nõus olla, ent ainult siis, kui teised riigid sarnaseid mudeleid jõuliselt ei rakendaks ja kõige kõrgema lisandväärtusega ning strateegilisi projekte endale ei meelitaks.

Eesti ei tegutse investeeringute maandamisel isolatsioonis muust maailmast ja väikeriigina peame vältimatult tegema sama, mida teised või veelgi rohkem ja paremini, et püsida konkurentsis. Sisuliselt võimatu on leida riiki, millega samade investeeringute nimel konkureerime ning millel mingi analoogne meede strateegiliste investeeringute meelitamiseks puuduks.

Riigi konkurentsivõime välisinvesteeringute maandamiseks kasvab sellise riikliku toetusega märgatavalt ja edukate investeerimisprojektide realiseerumine on vesi Eesti majanduskasvu veskile. Toetatakse vaid enam kui saja miljoni eurose investeeringu teinud ettevõtteid ning toetuse maht on piiratud maksimaalselt 15 protsendi või kuni 20 miljoni euroga. Sedavõrd suurte investeeringute realiseerumine on riigile ja elanikele ülimalt kasulik.

160 miljonit eurot jõuab kuhjaga riigieelarvesse maksude näol tagasi juba enne toetuse väljamaksmist, sest toetust antakse pärast investeeringute realiseerumist. Ühtlasi välistab tagantjärgi väljamakse tegemine potentsiaalse riski, et investeering ei realiseeru lubatud mahus või jääb sootuks tegemata ning riik lõpetab projekti miinuses. Ehk me räägime riigieelarve neutraalsest meetmest ning ühtlasi vähendab riigi riske, kui projekt ei peaks edukas olema.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisinvesteeringute keskusel on käimas läbirääkimised mitmete suurinvestoritega, kes on lähiajal investeerimisotsust tegemas. Peaaegu alati on suurinvesteeringute otsusekoht mitme riigi vahel ja otsustavaks võib saada maksukeskkond, tööjõu kättesaadavus ja hind, erinevad toetused, logistilised võimalused, elektrihind ja kättesaadavus või miski muu.

Oleme pidanud varem kogema, et hoolimata väga sisukast koostööst jääme taoliste meetmete puudumisel konkureerivatele riikidele alla. Seetõttu on väga tervitatav, et valitsus tegutses otsustamisel sedavõrd sirgjooneliselt ning kuigi meetme kõik detailid ei ole veel paigas, on meil võimalik Eestit müües kasutada lubadust meetmest, et mitte tihedas konkurentsis alla vanduda.

Ka Tallinna Sadam on rääkinud vihjamisi suurinvesteeringust, mille võimalik maandumine Eestisse on sadama ning välisinvesteeringute keskuse hea koostöö najal jõudmas otsustusfaasi ning oleme väga lootusrikkad, et ehk saab just väljakuulutatud meede kaalukausil otsustavaks.

Välisinvesteeringute keskusel on nii-öelda müügitorus projekte kokku ligikaudu kuue miljardi euro väärtuses. Kui mõnigi neist saab lisaimpulsi otsuse tegemiseks tänu sellele, et riik omapoolset head tahet üles näitab, on kasu riigile märkimisväärne.

Välisinvesteeringute keskus tegi mõne aja eest sotsiaal-majandusliku analüüsi, mis ilmestas 12 kavandatava välisinvesteeringu võimalikku majanduslikku kasu Eestisse projektide realiseerumisel ning arvutused näitasid, et kokku ca 1,4 miljardi euro väärtuses Eestisse tehtavaid investeeringuid tooksid kaasa meie SKP ligikaudu nelja protsendi suuruse kasvu ja seda vaid projekti käivitamisel ja esimestel aastatel. Mõju nii SKP-le kui ka iga-aastastele panustele riigieelarvesse jääks kestma aastakümneteks.

Uue suurinvesteeringute meetme puhul räägime keskmiselt 1,6 miljardi euro suurusest investeeringute kogumahust, mis lisandub tavapärasele välisinvesteeringute mahule. 2023. aastal näiteks tehti Eestisse välisinvesteeringuid kokku enam kui nelja miljardi euro ulatuses, kusjuures enamus sellest mahust moodustasid jätkuinvesteeringud.

Väljatöötamisel olev meede on üles ehitatud nutikalt ja win-win põhimõttel, kus lühikest kõrt Eesti jaoks sisuliselt ei olegi. Lisaks on meetme puhul väga oluline, et tegu on mustema stsenaariumi kohaselt eelarveneutraalse, ent pikemas vaates tugevalt eelarvepositiivse tegevusega. See tähendab, et see 160 miljonit eurot ei ole eelarve vaates samuti justkui mitte kulu, vaid investeering Eesti majanduse kasvatamisesse.

Kusjuures meede ei ole suunatud ainult välisinvestorile ja peaks aitama motiveerida ka mahukate uute ja jätkuinvesteeringute tegemist nii Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete kui ka välisettevõtete poolt. Iga uus investeering toob siia nii otseseid kui ka kaudseid töökohti, pakkudes juba ehitusfaasis tegevust näiteks siinsele ehitussektorile. Lisaks tugevdavad suured tööstusinvesteeringud meie väärtusahelaid, pakuvad tööd teistele Eesti ettevõtetele ja edendavad lisandväärtuse loomist ning eksporti.

Teine teema, mis on kahtlemata ka investorile ülioluline, on riigi maksukeskkond. Sealjuures on selge, et ükski investor ei otsigi nullmaksuga riiki, kuhu investeering teha, ent maksukeskkonna stabiilsus ja ennustatavus on kahtlemata võtmetähtsusega.

Praegune vajadus uute maksude kehtestamiseks on piisava julgeolekugarantii vaates arusaadav ning sama oluline kui soodne maksukeskkond on ka korras riigirahandus, ent ettevõtte kasumimaks peab jääma ajutiseks maksuks, nagu valitsus on lubanud. Asjaolu, et oleme kümnendijagu olnud OECD riikide seas konkurentsivõimelisima maksukeskkonnaga riik on konkurentsieelis, mis väärib hoidmist.