Saudi Araabia on valmis loobuma oma mitteametlikust hinnasihist sada dollarit toornafta barreli kohta ning on leppinud madalamate naftahindade perioodiga, kirjutab Financial Times.

Maailma suurim naftaeksportija ja veel seitse Opec+ liiget pidid pikaajalisest tootmiskärpest oktoobri alguses loobuma. Kuid kahekuuline viivitus tekitas spekulatsioone, kas tootjad suudavad toodangut tõsta, kuna rahvusvahelise Brenti toornafta hind langes sel kuul korraks alla 70 dollari ja on madalaim alates 2021. aasta detsembrist.

Saudi-Araabia on siiski võtnud eesmärgi taastada tootmine plaanipäraselt 1. detsembril, isegi kui see toob kaasa pikemaajalise madalamate hindade perioodi, kirjutab FT.

Väljavaade, et Saudi-Araabia loobub oma mitteametlikust eesmärgist, mõjutas neljapäeval nafta hinda ja naftafirmade aktsiaid. Brenti toornafta odavnes päevaga 2,7 protsenti 71,47 dollarile, samas kui West Texas Intermediate hind langes 2,8 protsenti 67,74 dollarile. Langused tabasid ka Euroopa suurte naftatootjate aktsiahindu – BP langes 4,3 protsenti, Shell 4,1 protsenti ja Totalenergies 3,2 protsenti.

Tegemist on Saudi Araabia jaoks taktikalise muudatusega, kuna riik on pannud teised Opec+ liikmed alates 2022. aasta novembrist korduvalt toodangut kärpima, püüdes hoida sedaviisi kõrgeid hindu. Brenti hind oli 2022. aastal keskmiselt 99 dollarit barreli kohta, mis oli ka kaheksa aasta kõrgeim tase – selle tingis ka Venemaa sissetung Ukrainasse, kuid sellest ajast alates on hind langenud.

Suurenenud pakkumine mitte-Opeci tootjatelt, eriti USA-lt, ja nõrk nõudluse kasv Hiinas on aja jooksul vähendanud grupi kärbete mõju.

Brenti hind on septembris olnud keskmiselt 73 dollarit barreli kohta, isegi kui Iisraeli sõda Hamasiga on ähvardanud eskaleeruda laiemaks piirkondlikuks konfliktiks.

Saudi Araabia vajab IMF-i andmetel eelarve tasakaalustamiseks ligi 100-dollarilist barreli hinda, kuna kroonprints Mohammed bin Salman püüab rahastada ambitsioonika majandusreformi keskmes olevate megaprojektide seeriat.

Saudi Araabia on otsustanud, et ei soovi jätkata turuosa loovutamist teistele tootjatele ning usub, et tal on madalamate hindadega perioodil piisavalt alternatiivseid rahastamisvõimalusi, nagu näiteks välisvaluutareservide kasutamine või riigivõlakirjade emiteerimine, kirjutab FT.