Euroopa Liit loodab Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) kuue jõuka araabiariigiga toimuva tippkohtumise abil muuta kahepoolsed suhted strateegilisemaks, tunnustades nende riikide mõju eelkõige konfliktidele Ukrainas ja Lähis-Idas, vahendas uudisteagentuur Reuters.

"Pärsia lahe piirkond on Aasia, Euroopa ja Aafrika ristteel. Sellel on väga oluline roll paljudes tänapäeva kriisides," ütles EL-i kõrge ametnik.

EL-i partnerlus Bahreini, Kuveidi, Omaani, Katari, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega (AÜE) hõlmaks kaubandust ja investeeringuid, taastuvenergiat, piirkondlikku julgeolekut ja kodanikega seotud küsimusi, nagu viisad, selgitas Reuters.

Portaal EurActiv.com lisas, et sunniitlike araabiamaade jaoks on pinnuks silmas ka šiiitlik Iraan, mis on Venemaa üks tugevamaid toetajaid selle agressioonisõjas Ukrainas.

"Meil on ühine mure piirkondliku tegutseja pärast, kes teeb Venemaaga koostööd Ukraina vastu, milleks on Iraan," ütles EL-i eriesindaja Pärsia lahe piirkonnas Luigi Di Maio enne tippkohtumist EurActivile.

EL-i erisaadik ütles ka, et tihedamad suhted Pärsia lahe riikidega võiksid aidata ka veenda Venemaad austama Ukraina territoriaalset suveräänsust.

Reuters tõdes, et kuigi Brüssel soovib, et Pärsia lahe koostöönõukogu partnerid lepiksid kokku tugevas sõnastuses Venemaa sõjalise rünnaku taunimisel, ei eelda EL, et nad võtavad täielikult omaks Euroopa seisukoha Moskva süüdistamisel. Kahe bloki vaated on vaieldamatult lähemal Lähis-Ida küsimustes, kus EL nõuab relvarahu sõlmimist Gazas ja laiemat deeskaleerimist.

Juba 35 aastat tagasi alanud kõnelused EL-i ja GCC vabakaubanduslepingu üle on alates 2008. aastast peatatud, kuna riigihangete avatuse ja naftasaaduste osas valitsevad poolte vahel erimeelsused. ELi ametnikud märkisid siiski Reutersile, et kaubandus- ja investeerimiskoostööks on ka teisi võimalusi.

Araabia Ühendemiraadid on ka ärgitanud EL-i alustama temaga eraldi läbirääkimisi kaubanduslepingu sõlmimiseks, vahendas Reuters märtsis.

Üks Pärsia lahe poolne taotlus on viisavabadus. Praegu ei nõuta AÜE kodanikelt lühiajaliseks viibimiseks EL-i viisat, samas kui teiste Pärsia lahe riikide kodanikel peab olema viisa kehtiv viis aastat.

Tippkohtumisel osaleb ka vastuoluline Saudi kroonprints

Veel mõni aasta tagasi lääneriikides soovimatuks isikuks peetud Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman osaleb kolmapäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu ja Pärsia lahe riikide liidrite tippkohtumisel.

Euroopa Liit kinnitas prints Mohammed bin Salmani, kes on Saudi Araabia tegelik valitseja, osavõttu teisipäeva hilisõhtul, üks päev enne EL-i ja Pärsia lahe koostöönõukogu esimest tippkohtumist. See on silmatorkav pööre Saudi juhi jaoks, kes oli kunagi kuulutatud lääneriikides persona non grata'ks seoses tema väidetava juhtrolliga USA-s elanud Saudi dissidentliku ajakirjaniku Jamal Khashoggi mõrva ja tükeldamise eest Saudi Araabia konsulaadis Türgis 2018. aastal, märkis väljaanne Politico.

Mohammed osaleb koos Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Kuveidi, Katari ja Omaani liidritega ühiskohtumisel EL-i ja selle liikmesriikide juhtidega, sealhulgas ka Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheliga. Michel on Politico hinnangul kroonprintsi kohtumisele kutsumise initsiaator, pannes sellele aluse oma visiidiga Saudi Araabiasse selle suve alguses.

Tippkohtumisel osalevad teiste hulgas ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja neljapäeval toimuvale Euroopa Ülemkogule saabuvad riigijuhid nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, märkis Politico. Kohtumisel osaleb ka Eesti peaminister Kristen Michal.

Laias laastus on tippkohtumise eesmärk anda märku olulisest arengust EL-i ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhetes, mis on viimastel aastatel üha intensiivistunud, ütles üks ülemkogu ametnik. Tippkohtumine leiab aset kontekstis, kus läänes valitseb kartus Lähis-Idas täiemahulise sõja puhkemise ees ja EL-i 27 liidrit hakkavad ülemkogul käsitlema rändeküsimust, mis võib Lähis-Ida olukorra halvenedes järsult teravneda.

Samas on Euroopa Liit raskustes, et saada Pärsia lahe riigid ühinema mitmete Ukrainat toetavate algatustega, märkis Politico.

Väljaanne selgitas ka, et tippkohtumisel osalejate nimekirja on siiani hoolikalt varjatud ja EL-i esindajad on viidanud selles kontekstis julgeolekuprobleemidele, isegi kui kahtlused osalejate staatuses ähvardasid õõnestada tippkohtumise usaldusväärsust.

Pärsia lahe koostöönõukogu teist jõukeskust, Araabia Ühendemiraate, esindab ainult selle asepeaminister ja rahandusjuht Maktoum bin Mohammed Al Maktoum ning Omaan saadab kohale asepeaministri, lisas Politico. Kuveiti ja Bahreini esindavad aga nende valitsusjuhid, selgub kohtumisel osalejate nimekirjast. Katari emiir šeik Tamim bin Hamad Al Thani, on aga tippkohtumise kaasjuht, kuna Doha on praegu Pärsia lahe koostöönõukogu eesistujariik.

Samas kavatseb aga vähemalt üks oluline EL-i juht, Saksamaa kantsler Olaf Scholz, tippkohtumise laheriikidega vahele jätta, viidates pikalt ette kokkulepitud kohtumisele kodus, ütles Scholzi pressiesindaja. Tema sõnul esindab Saksamaa valitsusjuhti Macron.

Euroopa Liit on viimastel aastatel tugevdanud oma sidemeid nafta- ja gaasirikka regiooniga, eriti pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kuid suhete edenemist on takistanud mitmed probleemid. Lisaks Saudi Araabia kroonprintsi juhtumile häiris suhteid niinimetatud Qatargate'i skandaal, kus Euroopa Parlamendi üht asepresidenti süüdistatakse pistisevõtmises Katarilt ning mille tagajärjel külmutati riigi võimalused saada EL-iga viisavabadus.