"Palju kritiseeritud tegevuspõhist eelarvemudelit on lubatud parandada ja rahandusministeerium saatiski kooskõlastusringile riigieelarve baasseaduse muudatused, mis puudutavad läbipaistvust," ütles Sõerd. "Need muudatused kajastuvad ka esitatud riigieelarve seaduse eelnõus."

"Paraku on need muudatused formaalsed ja väheolulised," ütles Sõerd. "Igal juhul rahandusministeerium soovib jätkata kahjuks tegevuspõhise eelarvega."

"Kui praegu on riigieelarve seletuskirja lisade lõpus üks tabel iga tulemusvaldkonna majandamis- ja palgakuludega, siis edaspidi see lisa tõstetaks seadusesse ja liigendust veidi täpsustatakse," selgitas Sõerd muudatuste ulatust ja kordas, et tegu on formaalsusega.

"Minu ettepanek on tunnistada üleminek tegevuspõhisele eelarvele ebaõnnestumuseks," ütles valitseva Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Sõerd.

"Riigieelarve peab olema päris eelarve ehk kulude liigendusega majandusliku sisu järgi," selgitas Sõerd. "Seadus peab olema üles ehitatud tavalise eelarve vormis, siis on ka näha, milleks raha tegelikult kulub."

132 miljoni euro suuruseks osutunud kärbete kohta ütles Sõerd, et tegelikult ei olnud oodata suure kaaluga kärpeid, sest selleks oleks vaja olnud poliitilist kokkulepet ja otsuseid nagu indekseerimiste muutust või sotsiaaltoetuste vähendamist.

"Otsused, mis ei ole populaarsed," tõdes Sõerd.

"On realiseerunud ka eelarverevisjon, aga selle tulemus on väga tagasihoidlik, ei vasta ootustele," jätkas Sõerd. "Protsendikärped ja revisjoni tulemused omavahel kattuvad. Konkreetseid asju ei olegi."

"Kui see revisjon tugineb ebaõnnestunud tegevuspõhisele mudelile, siis polegi midagi oodata," lisas ta.

Koalitsioonilepe: riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev

Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 suvel sõlmitud koalitsioonilepe ütleb: "Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel."

Formaalselt võib esitatud 2025. aasta riigieelarve eelnõu sellele plaanile vastata, sisuliselt on aga eelnõu kulupõhise liigendusega lisa samasugune nagu aasta varem.

Eesti on alates 2016. aastast kasutanud senise kulupõhise riigieelarve asemel tegevuspõhist eelarvet, mis aasta-aastalt on riigieelarve muutnud üha raskemini arusaadavaks ning kululiikide ja aastate kaupa pea võrreldamatuks. Kui viimaste valitsuste poliitikud on eelarvest asunud kärpimise võimalusi otsima, siis on nad muude raskuste kõrval põrganud ka riigieelarve läbipaistmatusele.

Tegevuspõhise eelarve eesmärk on saada selge ülevaade, kuidas rahastatakse ja täidetakse erinevaid riiklikke eesmärke ning millised on tulemused. Lühidalt: riigieelarve kulud on seotud riigi strateegiliste eesmärkidega.

Tegevuspõhise eelarve suhtes on kriitilised olnud näiteks õiguskantsler, kelle sõnul on riigieelarve üle otsustamine läinud parlamendi käest valitsuse ja ministeeriumide kätte, ning riigikontrolör.

Taavi Rõivas, reformierakondlasest peaminister aastatel 2014 kuni 2016, oli 2010. aastal, mil ettevalmistused tegevuspõhisele eelarvele juba käisid, riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Selle aasta juulikuus nimetas ta tegevuspõhist eelarvet "läbikukkunud eksperimendiks".

Samas praegune rahandusminister Jürgen Ligi (RE) on korduvalt öelnud, et tegevuspõhise eelarve kriitika on liialdatud ja teema ületähtsustatud.