Kellele peaks riigieelarve seletuskiri loetav olema? Kas kõigile, kes selle vastu huvi tunnevad, või ainult ekspertidele?

Põhiseaduse kohaselt peab iga-aastane riigieelarve sisaldama kõiki riigi kulusid ja tulusid, mis tähendab, et peab olema võimalik aru saada, kui palju ennustatavalt laekub raha näiteks maksudelt ja riigivaralt ja kui suured on kulutused näiteks lastetoetustele, pensionidele, tervishoiusüsteemile ja nii edasi.

Ehk siis peavad olema selged kuluread ja tuluread. See on see, mida põhiseadust tehes silmas peeti. Ja sellisena esitatud read on, ma usun inimesele, kes süveneb, väga kenasti, arusaadavad.

Kriitikud ütlevad, et eelarve ei ole läbipaistev ja arusaadav. Mis probleem on sellega ja milline see võib-olla peaks siis olema?

Ma usun, et kui tehti reformi, mille kohaselt enam ei esitata arusaadaval kujul informatsiooni selle kohta, kui palju tuleb tulusid maksudest ja riigivaralt ja mujalt, kust on ette nähtud, ja kuhu täpselt lähevad kulud, sealhulgas, millised on ministeeriumites ja asutustes palgakulud, ülalpidamiskulud, koolituskulud ja kui palju siis tegelikult ennustatavalt läheb näiteks sotsiaaltoetuste jaoks, siis kui see süsteem ära muudeti ja selle asemele kirjutati tulemusvaldkonnad justkui kõigi ministeeriumide valitsemisalade piire ületades, et missuguseid eesmärke tahetakse saavutada ja siis enam niisuguseid kulu- ja tuluridasid ei esitatud, ma usun, et niisugune reform oli kantud heast tahtest.

Aga praeguseks on tulnud välja kahjuks tõesti see, et tõenäoliselt see aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta. Sellepärast, et niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole. Või millest oleks võimalik aru saada, kust ja kui palju raha siis tegelikult tuleb ja kuhu see maksumaksja raha siis aasta jooksul kulub. Ja mis samuti oluline, kust oleks võib-olla võimalik kärpida ja kus riigikogu hinnangul oleks tarvis raha rohkem ja kuhu reale tuleks see siis tõsta.

Nii et põhiseadus, jah, näeb ette seda, et peavad olema selged kulu- ja tuluread nende majandusliku sisu järgi. Seda peab olema võimalik riigikogus arutelude käigus ka muuta, ka selle kohta on põhiseaduses selge säte – paragrahv 116 –, igaüks võib järele vaadata.

Ja siis seletuskirjas võib esitada niisuguse laiema valitsemisalade piire ületava pildi sellest, mida üleüldse tahetakse. Näiteks noorte kuritegevusega võitlemisel, kahtlemata, see puudutab tööd, mida tehakse väga erinevates ministeeriumides ja asutustes ja ka kohtutes ja prokuratuuris, kõik nad kulutavad selle jaoks raha ja niisuguse koondpildi siis võiks tulevikus näiteks näidata seletuskirjas.

Madise Ligile: lisas ettenähtud jaotuse võiks tuua eelarve põhiteksti 

"Eelnõu kohaselt lisatakse iga-aastasele riigieelarvele kulude jaotus nende sisu järgi, kuid see eelarve lisa ei seo täitevvõimu," kirjutas Madise rahandusminister Jürgen Ligile saadetud arvamusavalduses riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 20. septembril.

Madise nentis, et Eesti põhiseaduse paragrahv 115 järgi peab riigikogu iga-aastase riigieelarve võtma vastu seadusena ja see seadus peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid.

"Põhiseaduse paragrahv 116 kinnitab, et riigikogul peab olema võimalik teha aasta riigieelarves sisulisi muudatusi, muuhulgas jaotada kulusid ümber. Eesti ei kuulu nende riikide sekka, kus parlamendi põhiseaduslik roll piirdub valitsuse esitatud eelarve kinnitamise või tagasilükkamisega," kirjutas Madise.

"Ka majandusliku sisuga kuludele piirmäärade seadmise korral on võimalik seaduses ette näha, et väikeste ja sisult vähemoluliste muudatuste tegemiseks ei pea pöörduma riigikogu poole (näiteks saab ministrile anda seaduses ette nähtud summa või protsendi piires kulude ümbertõstmise võimaluse). Majandusliku sisuga kuludele seaduses piirmäärade seadmine ei saa riigile suuri ümberkorraldusi või kulusid kaasa tuua, sest eelarve täitmist jälgitakse ka praegu majandusliku sisuga kulude järgi," sõnas Madise.

"Kokkuvõttes leian, et kavandatav seadusemuudatus ei taga põhiseaduse paragrahv 115 täitmist. Üks võimalus küsimus lahendada on tuua lisas ettenähtud jaotus eelarve seaduse põhiteksti ning praegu eelarves esitatav viia seletuskirja," kirjutas Madise.

"Sel juhul tuleks üle kontrollida ja vajadusel muuta ka riigieelarve seaduse ülejäänud sätted, mis reguleerivad eelarve ülesehitust ja täitmist," lisas ta.