Pühapäeval oli Tallinna Peeter-Pauli katedraalis uue piiskopkonna päris esimene missa, mida nimetatakse pontifikaalmissaks. Missa alguses luges apostellik nuntsius Balti riikides, peapiiskop Georg Gänswein ette paavsti otsuse piiskopkonna moodustamisest. Otsus avalikustati esimest korda neljapäeval kitsamas ringis ja pühapäeval kuulsid seda kõik kirikusse tulnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna Eesti katoliku kirik on nagu natukene rohkem Eesti oma kirik. Varem oli selline ajutine periood sellepärast, et kirik oli väga väike. See ei tähenda, et kohe muutub meie kiriku igapäevane elu, aga see on sisuliselt ja põhimõtteliselt väga oluline samm," ütles Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskop Philippe Jourdan.

Tallinna piiskopkonna piiskopiks sai Philippe Jourdan. See tähendab seda, et kui ta varem administreeris kiriku tööd, siis nüüd sai temast juht. Piiskop Philippe Jourdan valis Tallinna piiskopkonna kaitsepühakuks Maarjamaa ema.

"Kui tuleb ja loodetavasti see peaks varsti tulema, et meie peapiiskop Eduard Profittlich kuulutatakse õndsaks, siis võiks teda ka lisada," sõnas Jourdan.

Apostellik administratuur moodustati 1924. aastal, ajal, kui katoliiklaste arv Eestis oli tõusuteel, kuid ei andnud veel piiskopkonna mõõtu välja. 30-ndatel aastatel oli juba mõnevõrra lootust piiskopkonnale, kuid vahele tulid sõda ja okupatsiooniaastad.

Uuesti hakati sellest rääkima pärast paavst Franciscuse visiiti. Paavsti otsus tuli aga nüüd, kui Eesti katoliiklased valmistusid tähistama apostelliku administratuuri 100. aastapäeva.

"See annab võimaluse kirikul kasvada nii liikmete arvu kui ka vaimses mõttes. Meil on võimalus rohkem rääkida ka riigis kaasa sotsiaalküsimustes ja kultuuri teemadel. Ja kindlasti on see väljakutse ja töö, mida nüüd edasi teha," rääkis Tallinna piiskopkonna pressiesindaja Marge Paas.

Päris täpset Eestis elavate katoliiklaste arvu pole teada, kuid Paasi sõnul võib neid olla 8000 ringis. Kõige enam on neid Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Tallinna piiskopkonnas on 17 preestrit.