Narva muuseumi tulevik on segane
Narva muuseumi nõukogus on omavalitsuse ja riigi esindajad taas tülli läinud. Narva tahab muuseumi juhtimises suuremat sõnaõigust, kuid linnavõimu kriitikute hinnangul on tegemist väärtuskonfliktiga, milles Narvale järeleandmisi teha ei tohi.
Narva muuseum on tuntud selle poolest, et ta paikneb piirilinnuses, seal on moodne püsinäitus ning aeg-ajalt saab kogu Eesti meedia vahendusel jälgida muuseumi nõukogus toimuvat kodusõda, kus vastakuti on Narva ja riigi esindajad.
Pikalt süte all hõõgunud tuli lahvatas varakevadel Märtsipommitamise näituse ülespanekuga. Märtsipommitamise võrdlemine Venemaa agressiooniga Ukrainas kiskus lahti vanad haavad. Narva esindajad nägid selles teadusasutuse sekkumist poliitikasse, propagandasse ja loomulikult tuli kohe kõigile meelde verise näoga Putini plakat muuseumi seinal. Riik nägi selles väärtuskonflikti ja nõudis Narva esindajate tagasikutsumist muuseumi nõukogust, kuid toona päädis asi töörahuga, mis paraku pikalt ei kestnud. Selle nädala algul teatasid Narva volikogu liikmed, et nende mõõt on täis ja muuseumi nõukogu koosolekule nad enam ei tule.
Muuseumi nõukogu tegevust blokeerivad Narva linnavolinikud Aleksei Mägi ja Vadim Orlov kaamera ette ei tule, kuna nende arvates töörahu veel kestab. Kuid probleemid on nende hinnangul väga tõsised. Majandusaasta aruandes ei mainita linnalt saadud garantiikirju ning muuseumi võimekust rahalisi kohustusi täita. Protokollid kajastavad koosolekutel räägitut pealiskaudselt või lausa valesti, rikkumisi on hääletamisprotseduuriga ja kokkuvõttes pole nõukogu viimased otsused seetõttu õiguspärased. Peamine probleem on aga selles, et riigi ja Narva esindajaid on nõukogus võrdselt, kuid otsustav hääl on riiki esindaval esimehel. Narva tahab suuremat sõnaõigust, selleks on vaja muuta põhikirja ja selle ettepanekuga Narva linnapea Jaan Toots (KE) kultuuriminister Heidy Purga (RE) jutule sõidabki.
"Kas see segadus jätkub või lihtsalt see põhimäärus muudetakse nii, nagu seadus nõuab, et alati poolt peab olema üle poole, ehk antud juhul neli nõukogu liiget. Järelikult, kui Narva linnale miski asi ei sobi, siis see saab olla veto. Täna meil veto võimalus puudub. Riik otsustab oma kolme häälega, mida soovib. Siis meie nõukogu liikmetel, keda iganes me sinna ei nimeta, ei ole ju sõnaõigust üldse," ütles Jaan Toots.
Seni on suuremad konfliktid linna osalusega sihtasutustes lõppenud Narva võiduga. Kevadel tagandati protestijate vilekoori saatel Narva haigla juhatuse liige Ago Kõrgvee. Seitse aastat tagasi toimunud muuseumisõjas kaotas koha toonane muuseumijuht Andres Toode. Mõlemal juhul olid ettekäändeks juhtimisvead ja majandusprobleemid. Nii on ka praegu.
"Tegelikult nende väidete taga on peidus mingid põhjused, mida nende väidetega pigem varjatakse. Võib-olla ei sobi seda tänapäeva Eestis välja öelda, siis me kasutame ja räägime koostöö puudumisest, majandusaasta aruande puudustest ja nii edasi. Nii palju kui ma tean, siis ega täna mitte kellelgi ei ole ettekujutust, mida nad tegelikult tahavad. Mis on see, milles näiteks ei arvestata linna soove? Kas tõesti see, et ei tohi Ukraina sõjast rääkida nii, nagu muuseum on seni rääkinud? Just nimelt sealt see jõujoon jookseb," lausus Andres Toode.
Muuseumi toetajad näevad süveneva vastuseisu põhjusena eeskätt volikogu liikmete poliitilisi ambitsioone.
"Nad näitavad siin kohalikele valijatele, kuidas nemad tahaksid muuta seda Narva muuseumit ja muuta seda selliseks, nagu nendele siin kohalikele meeldiks. Ma riigile ütleks, et ärge sellist pulli küll tehke, et andke see Narva muuseumi võim Narva linnale. Sellised Nõukogude fetišistid, okupeerimise eitajad, sellised isikud, nemad hakkavad siis seda kõike juhtima ja palju õnne siis. Euroopa algab siit," ütles riigigümnaasiumi töötaja Rene Abramson.
Millega hoogustuv muuseumisõda seekord lõppeda võib, ega seda keegi ette öelda ei oska. Narva kinnitab, et tegemist puhtalt juhtimisprobleemiga, mida saab sõbralikult lahendada Narvale muuseumi juhtorganis suuremat sõnaõigust andes. Kuid Tallinna poolt vaadates on Narva muuseum selline eestluse kants Vene piiril, mida loovutada mingil juhul ei tohi, sest mine sa tea, mida Narva poliitikud muuseumiga ette võtavad. Ägedamad kinnitavad, et muuseum tuleb riigistada ja asi ants, kuid ka Narva pole veel kõiki oma trumpe lauale käinud. Eks linnapea ja kultuuriministri kohtumine eeloleval nädala toob asjasse rohkem selgust.
Toimetaja: Aleksander Krjukov