Oktoobri keskel jõuab riigikogu suurde saali mahukas kobareelnõu. Ühe paragrahviga lükkab see aasta võrra edasi nii-nimetatud maksuküüru kaotamise, teisega tõstab märgatavalt maksuvabade hüvitiste, näiteks päevarahade ja reklaamkingituste piirmäära. 

Lisaks sellele muudab eelnõu reegleid, mille järgi saavad tööandjad ilma erisoodustusmaksu tasumata inimeste tervisekulusid katta. Kehtiva seaduse järgi on selle toetuse piirmäär 100 eurot kvartalis. Eelnõu järgi muutuks arvestus aastapõhiseks, ehkki piir jääks endiselt 400 euro juurde aastas. 

Aga sotsiaalministeeriumi tähelepanu püüdis muutus maksuvabade kulude loetelus. Sellega, et nimekirja lisatakse massaaž, on ministeerium päri. Küll aga ei meeldi ministeeriumile, et edaspidi saaks hüvitada kulusid kõigile tervishoiutöötaja osutatud teenustele. 

Sotsiaalministeerium muretseb vale signaali pärast 

Terviseminister Riina Sikkut märkis, et maksusoodustuse algne mõte oli tervise edendamine. Seadusemuudatus laseks maksta töötajate ravi eest. 

"Tööandjatel ei ole tegelikult pädevust otsustada, et kas töötajal on vaja neuroloogi abi või psühholoogi abi, kas piisab psühholoog-nõustajast või tuleks pöörduda perearsti poole," rääkis Sikkut. 

20. septembril saadetud kirjas märkis Sikkut, et eelnõu järgi toetataks maksusoodustusega tööandjaid, kes soovivad aidata töötajatel end eratervishoiu toel ravijärjekordadest mööda osta. 

"Leiame, et pakutava poliitikamuudatusega saadetakse tööandjatele ja avalikkusele signaal, et sotsiaalmaksust rahastatav ravikindlustussüsteem ei tööta, mistõttu on põhjust liikuda tööandjate rahastuse toel alternatiivse lahenduse suunas," kirjutas Sikkut ning märkis, et ehkki on ka kitsaskohti, toimib tänane süsteem üldjoontes väga hästi.

"Nende probleemkohtade lahendamise nimel tegutsevad meie töötajad igapäevaselt," lisas Sikkut oma kirjas. 

Terviseminister teatas, et eelnõus pakutud lahendus on vastuvõetamatu. "Sel oleks ennustatav negatiivne mõju tervisesüsteemi toimimisele, see tooks täiendavaid tagasilööke riikliku ravikindlustuse pakutavate teenuste kättesaadavuses," märkis ta. 

Kui ühtede arstilkäik kinni maksta, peavad teised kauem ootama 

ERR-le selgitas Sikkut, et kõige napim ressurss tervishoius on arstid. "Nende vastuvõtud peavad minema inimestele, kellel on meditsiiniline vajadus just sellist spetsiifilist abi saada. Ja kui osa neist vastuvõttudest jagatakse lihtsalt soovi või maksevõime alusel, siis neile, kellel on meditsiiniline vajadus, jääb vähem," rääkis Sikkut. 

Ta tõi näiteks psühhiaatrid, kelle vastuvõttu peab juba praegu pikalt ootama. "Ja kui üle Eesti tööandjad aasta jooksul hüvitavad isegi 500 vastuvõttu ilma, et oleks spetsialisti otsus, et inimesel on psühhiaatri abi vaja, siis avaldab see mõju järjekordade pikkusele ja teiste inimeste teenuse kättesaadavusele." ütles terviseminister. 

Ka tema leiab, et maksuvabalt kaetavate teenuste ringi tuleks laiendada aga hulga napimalt. "Seda tuleks laiendada hambaravile ja tegelikult ka vaimset tervist toetavatele teenustele, näiteks psühholoogide ja psühholoog-nõustajate teenusele," sõnas Sikkut. 

Rahandusministeerium lootis muudatusega suuremat selgust luua 

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro märkis, et sotsiaalministeeriumi kriitika alla langenud muudatust on pikalt soovinud Eesti ettevõtete esindajad. 

Ta meenutas, et ettepaneku juured ulatuvad endise rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse (RE) aega. Kusjuures toona olevat sotsiaalministeerium mõtet toetanud. "Nende meelemuutus üllatas meid," sõnas Oro. 

Oro rõhutas, et rahandusministeerium ei hakka sotsiaalministeeriumiga tervisevaldkonna spetsiifika asjus piike murdma. Küll aga märkis ta, et seadusesse seatud maksuvabade teenuste nimekirja järjest pikemaks venitades tuleb segadust juurde. 

"Me ei tahaks asuda selle üle vaidlema, et kas see oli terviseedendamine või raviprotseduur, kui töömees massaaži läks," tõi Oro näiteks ning märkis, et konkreetseid teenuseid loetlevas nimekirjas järje pidamine nõuaks maksuametilt ebamõistlikku administratiivset koormust. 

"Me lõppude lõpuks ei saa ka iga rea peale panna kontrolli," ütles Oro. "Me peaks antud juhul ikkagi eeldama, et tööandja ise teab kõige paremini, mis on tema töötajate puhul vajalik." 

Valitsus jättis sotsiaalministeeriumi mure tähelepanuta 

Lemmi Oro märkis, et rahandusministeeriumi hinnangul eelnõu muutma ei peaks. Riina Sikkut kirjutas aga juba 20. septembril, et sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu ainult sel juhul, kui neile muret tekitanud punkt ära muudetakse. 

See hoiatus jäi siiski ainult sõnadeks. 25. septembril saatis valitsus eelnõu üksmeelselt riigikokku. Eelnõule anti kaasa ka kooskõlastustabel, kus sotsiaalministeeriumi arvamust ei mainita. 

Riina Sikkut märkis, et see eelnõu liikus riigikokku koos järgmise aasta riigieelarvega ning sestap oli asjaga kiire. 

"Nii, nagu kõigi eelnõude puhul, jätkub arutelu riigikogu. Ja oma ettepanekud me saame teha rahanduskomisjonis," ütles Sikkut.