Sadamatööliste streik pani Harrise ja Bideni valimiste eel surve alla
Viis nädalat enne USA presidendivalimisi hakkasid kümned tuhanded sadamatöölised streikima ning Valge Maja ärgitas teisipäeval läbirääkijaid leidma tööseisakule kiire ja õiglane lahendus. Streik võib häirida USA majandust, mis omakorda võib vihastada valijaid.
Arvamusküsitluste järgi on USA presidendivalimiste eel seis endiselt üsna tasavägine, seda eriti kaalukeeleosariikides.
Üleriigiliselt on RealClearPoliticsi küsitluste keskmise järgi Harrisel Trumpi ees 2,0 protsendiline edumaa. Harris on väga napilt ka kihlveokontorite soosik, kuid Trump on viimasel ajal järele rebinud.
Valimiste kaks põhiküsimust on endiselt majandus ja sisseränne, Trump suudab jätkuvalt mõlemas teemas domineerida. Demokraadid muretsevad nüüd, et streik võib kaasa tuua tarnehäired ja hindade tõusu.
Valge Maja üritab nüüd streikijad ja ettevõtete juhid tuua tagasi läbirääkimiste laua taha. Asepresidendina pole Harrisel endal streigi lõpetamiseks vastavaid hoobasid, kuid tõenäoliselt jagab ta streigiga toimetulemises koos Bideniga vastutust, mis võib kajastuda ka reitingutes.
Vabariiklased ja Trumpi meeskond üritavad streiki juba enda huvides ära kasutada. Trump juba jõudis väita, et tema juhtimisel poleks streiki üldse puhkenudki. Trump pole aga selgitanud, kuidas tema praeguse olukorra lahendaks, vahendas The Wall Street Journal.
Streigiga on liitunud ka Pennsylvania ja Georgia osariikides tegutsevad sadamatöölised, mõlemad on kaalukeeleosariigid. Samas nii Harris kui ka Trump üritavad ametiühingute liikmeid saada enda selja taha.
Streik tuli Valge Maja jaoks juba niigi pingelisel ajal, see tekitab USA majanduses keerulisel ajal ebakindlust. Hiljuti räsis USA idaosariike veel orkaan Helene, miljonid ameeriklased jäid elektrita. Teisipäeval korraldas aga Iraan Iisraeli vastu raketirünnaku ning Lähis-Idas kasvasid pinged veelgi. Nafta hind kerkis järsult.
Biden ise proovib näidata, et on ametiühingute meelne president ning on lubanud, et ei kasuta streigi lõpetamiseks oma kõige tõhusamat hooba ehk ei sekku töövaidlusesse.
Presidendid saavad sekkuda töövaidlustesse, mis ohustavad riiklikku julgeolekut või turvalisust, kehtestades 80-päevase järelemõtlemise perioodi, mis sunnib töötajaid läbirääkimiste ajaks tööle tagasi minema.
Ärirühmad nõuavad samas juba, et Biden sekkuks. Hulgimüüjate liidu tegevjuht Eric Hoplin kutsus teisipäeval Valget Maja üles otsustavalt tegutsema. Tema sõnul tuleb sadamad uuesti avada, et USA säilitaks globaalses kaubanduses oma liidrikoha.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: WSJ