USA-s on viimaste suurte tormidega seoses levima hakanud vandenõuteooriad, mis seavad tormide tõsiduse ja ka nende olemasolu kahtluse alla. Kristjan Prikk tõdes "Välisilmas", et võimud ei saa valida, kas võidelda tormikahjude likvideerimise või valeinfo levitamisega.

"Kahjuks pole sellist valikut olemas, tuleb tegeleda mõlemaga. Desinformatsiooniga võitlemine on loomulikult tavaliselt katastroofide likvideerimisega tegelevatele asutustele täiesti uus väljakutse ja sellega ei tulda alati päris hästi toime," ütles suursaadik.

Seda, kuidas mõjutavad väärinfokampaaniad USA presidendivalimiste tulemusi, näeb alles tagantjärele, märkis Prikk ja lisas, et seekordsete valimiste ajal on samas tegeletud väga palju ennetava informatsiooni jagamise ja valeinfokampaaniate paljastamisega.

"Aga kahjuks on kindlasti selline moonutatud ja ka täiesti valeinfo edastamine midagi, mis nii USA-s kui ka mujal maailmas on tulnud selleks, et jääda," lisas ta.

Vabariiklaste kampaania käigus on liikvele läinud väited, et Ohio osariigi linnakeses söövad Haiti immigrandid kohalike inimeste kasse ja koeri ning Venezuela grupeeringud on muutnud Denveri äärelinna sõjatsooniks ja ähvardavad piirkonna üle võtta. Priki hinnangul ei räägiks vabariiklaste kandidaat Donald Trump neist asjadest, kui ta ei arvaks, et see tema valijaid mobiliseerib.

"Trump on selles mõttes väga oskuslik poliitik, et ta mängib otseselt enda valijaskonna mingitele hirmudele, soovidele. Ta ei räägiks neist asjadest siis, kui ta ei usuks, et see aitab tema enda valijaskonda vähemalt valimistele mobiliseerida. Tema enda asepresidendi kandidaat J.D. Vance on otse öelnud selle sama kasside-koerte näite põhjal, et mõnikord ongi vaja selliselt lugusid välja mõelda, et saada tähelepanu justkui mingile reaalsele probleemile," kommenteeris Prikk.

"Kahjuks on kurblooline see, et mõlema juhul – nii Ohio linnakese puhul, millest oli juttu Haiti immigrantidega seoses, kui ka Colorado osariigi linn, mille puhul on Venezuela immigrantidest juttu – kohalikud linnapead on vabariiklaste parteist endast. Ja kui viimaste aastate jooksul on väga tugevalt muu hulgas vabariiklaste konservatiivselt tiivalt rõhutatud föderaalvõimude võimuliialduste tagasipööramist või seda, et tuleb kohapealseid inimesi kuulata, siis antud juhul on need mõlemad linnapead öelnud, et lõpetage ära see valeinformatsiooni välja pumpamine, aga seda pole kahjuks kuulatud," lisas suursaadik.

Välispoliitika USA tähtsamate valimisteemade hulka ei kuulu

Kristjan Prikk sõnas saates, et nii vabariiklased kui ka demokraadid püüavad valimiskampaanias enda teemasid esile suruda. Välispoliitika kesksete teemade hulka ei kuulu.

"Eeskätt migratsioon, sellega seotult inimeste igapäevane toimetulek, majanduslik olukord. Aga päris tugevasti ka küsimused üksikisikute vabadustest ja sellest, kuivõrd näiteks ülemkohtu kahe aasta tagune otsus abordiõiguse tagasikeeramise kohta läheb inimeste seni harjunud õiguste kallale," selgitas Prikk.

Priki sõnul rõhutab Donald Trump välispoliitikast rääkides, et USA peab olema jõupositsioonil ja liidrirollis. "Trumpi puhul on üsna raske uskuda, et tal on endal mingi konkreetsete piirjoontega plaan, mida ta ühe või teise teemaga teeb," sõnas Prikk.

Kamala Harris ei ole suursaadiku sõnul aga oma varasemas karjääris näidanud üles loomulikku huvi välis- ja julgeolekupoliitika vastu. Samas on Harrisega koos töötanud ja teda nõustanud inimeste sõnul paar teda huvitavat teemat.

"Meie jaoks kõige olulisem on see, et mitmelt poolt jookseb läbi see, et temale kui endisele prokurörile on võtmeküsimuseks see, kuidas üks või teine situatsioon rahvusvahelise õigusega suhestub. Tema jaoks on üks keskne motiiv see, et USA jälgib ja järgib ise rahvusvahelist õigust ja püüab neid toetada, kes peaksid rahvusvaheliselt õiguselt abi saama," selgitas Prikk.