Kui Ukraina sõja alguses olid eestlased agarad annetajad, siis skandaalide ja väsimuse foonil on rahavoog viimasel ajal kokku kuivanud. Seda silmapaistvam on naljaka nimega Nuuskiv Brigaad, millest on saanud suurim eraalgatuslik abiorganisatsioon Eestis, mis viinud sinna 9 miljoni eest abi, sealhulgas üle 460 auto. Kristjan Pihl uuris, mida nad teevad teisiti?

Augustis oli Eestis loodud heategevuslik abiorganisatsioon 69. Nuuskiv Brigaad järjekordsel humanitaarmissioonil Kiievis. 

Ukraina juurtega britt Alex Kinash tutvustab keskväljakule pargitud tehnikat. 20 maasturit, 53 drooni ja 35 droonisignaali segamisseadet ehk jämmerit - kokku 430 000 euro eest kraami, mis soetati üle maailma kogutud annetuste eest ja millest osa läheb Kurski oblasti territooriumile, kus Ukraina on just avanud üllatava pealetungi, millest räägib kogu maailm.

Nuuskijate brigaad, mille peakontor asub Tallinnas ning mida juhivad peamiselt eestlased või siin elavad välismaalased, on alates Ukraina täiemahulise sõja algusest rindele saatnud üle 9 miljoni euro jagu varustust.

Paljudele märkamatult on kohalikust IT-kogukonnast võrsunud MTÜ-st kujunenud kogu regiooni üks eesrindlikumaid abiorganisatsioone ning käibe ja mahtude poolest edukaim Ukraina abistaja Eestis, mida möönavad isegi "konkurendid". 

"See on kindlasti üks väga huvitav, põnev, edukas organisatsioon, hästi turundatud, kõik on viis pluss, seal on teistel ainult õppida, et seda on hea vaadata," rääkis MTÜ United Delivery Mission eestvedaja Toomas Antons.

Neli päeva varem valmistas Nuuskijate tuumik Tallinnas Telliskivi loomelinnaku parklas ette 31. konvoi starti Kiievi poole. Üle Euroopa on kohale sõitnud organisatsiooni toetajad ja suursponsorid. Pariisis elav kindlustusagent Philippe Richer ja Edmontonis tegutsev Ukraina juurtega jazz-pianist Robert Thompson on ühed paljudest nö filantroop-turistidest, kes on otsustanud panustada nii oma raha kui ka aega. 

"Käisin esimest korda Ukrainas 2004. aastal, 20 aastat, tagasi turistina ja kohtusin mõne ukrainlasega. Säilitasin nendega sõpruse ja sellest ajast alates olen regulaarselt käinud seal võib-olla kümme korda. Seetõttu pean end Ukraina sõbraks ja tahan aidata nii palju kui saan," rääkis Philippe Richer, abistaja Prantsusmaalt.

"Kui sõda kaks aastat tagasi algas, mõjutas toimuv mind väga tugevalt ja tahtsin teha midagi, millega saan oma panuse anda. Kanadas tegin palju vabatahtlikku tööd Ukraina põgenike aitamiseks, kuid pärast Ohmatdõti haigla pommitamist juulis 2024 otsustasin siia tulla ja midagi enamat teha," sõnas Robert Thompson, abistaja Kanadast.

Vältimaks ummikuid ja tipptundi Poola piiril, stardib konvoi Tallinnast kell viis hommikul. Eestlased loevad autojuhtidele veel viimasel hetkel sõnad peale. 

"Te peate olema tähelepanelikud, meil on olnud õnnetusi. See on asi, mis mulle enim muret teeb. Kui tunnete, et olete väsinud me saame autojuhte vahetada," sõnas 69. Nuuskiva Brigaadi pealik Ragnar Sass.

Ukrainlannaga abielus ja Kiievis IT-äri ajanud tehnoloogiaettevõtja Sass ning põline loodusmees ja metsakaitsja Peeter Rikken on koostööd teinud varemgi, aga nuuskijate brigaad on nende suurim ühisprojekt, mis algas juba sõja esimestel päevadel.

"Mina olin Tallinna lennujaamas, sõitsin perega Tenerifele puhkusele. Ja siis, kui ma jõudsin enda rendikorterisse Tenerifel, siis ma esimesed päevad istusin lihtsalt toas ja jälgisin arvutist, mis toimub ja tegin kohe ka ülekande oma isiklikult arvelt Ukraina sõjaväe arvele. Ja kuna mul oli puhkus, siis mul ei olnud plaanis ka Ragnariga suhelda, aga ma juba nägin, et ta pani Facebooki üles, et ka tema kandis sinna raha. Siis päevad hiljem ta ostis esimese auto ja see kõik algas," rääkis Rikken, kes on 69. Nuuskiva Brigaadi logistikajuht.

Rikkeni ja Sassiga liitus mitu idumaailmas tegutsevat kolleegi, näiteks Ukraina juurtega Dmitri Nasennik ja 2022. aasta sügisel tehakse esimene suurem kampaania. Algselt lühiajalise initsiatiivina mõeldud algatusest kujunes professionaalne MTÜ, millel on tänaseks võrgustik ja jälgijaskond üle maailma, keskmiselt mitmekümne tuhande euroni küündivad projektid ning sümboolika, mis töötab olulise müügiargumendina.

"Siin on näha suur kollektsioon embleemidest, mis sõdurid meile andsid ja siis vaatasin neid ja ma mõtlesin, et peame tegema enda embleemi ka. Ja siin on siis meie embleem ja kui see esimene kampaania oli nii edukas, mõtlesime, et anname kõikidele, kes annetavad sellise unikaalse embleemi ja täna on neid embleeme siin sadakond," rääkis Sass.

Väga lihtsalt öeldes põhineb nuuskijate tegevus kiiretel gerilja-kampaaniatel.   Hoogsates ja emotsionaalsetes klippides püstitatakse konkreetne eesmärk, millisele üksusele ja mida soovitakse hankida. Sõnumit aitavad levitada tuntud militaarvaldkonna suunamudijad, näiteks eestlasest sõjablogija Artur Rehi. 

Iga kampaania lõpeb konkreetse tagasiside-videoga, kus abi saanud Ukraina sõdurid tänavad oma toetajaid.

"Pluss on tõesti selles, kui me saame nende käest rohkem materjali ja rohkem emotsiooni. See on fakt. Me ei saa öelda, et me ei aita kedagi, kelle puhul pole lugu, kindlasti me aitame kõiki," sõnas Sass.

Nuuskijate edu on seda tähelepanuväärsem, et teiste sarnaste abiorganisatsioonide tegevus on viimasel ajal kokku kuivanud. Näiteks Slava Ukraini, mis alustas 2022 veebruaris võimsalt, kogus kahe aastaga annetajatelt 7,5 miljonit eurot, aga sattus ühingu eelmise juhi Johanna-Maria Lehtme ajal tehtud kahtlaste tehingute tõttu kriminaaluurimise alla, on tänaseks sisuliselt hangunud.

Lõuna-Eestis tegutseval MTÜ-l United Delivery Mission, mis saatis Ukrainasse kümneid treilereid autodega, on eestvedaja Toomas Antonsi sõnul otsakorral nii annetajate raha kui ka eestvedajate ind.

"Sõbrad, tuttavad olid need esimesed ohvrid kindlasti, kellele helistati. /…/ Ja ma arvan, et senimaani kuni mõned lõpuks enam võib-olla ei vastanud telefonile ka. /../ Eesti inimene on väga-väga suure panuse andnud ja Eesti inimene oma igasuguste näitajate poolest on seal maailma tipus sellele sõjale vastu seismisel. Kui oleks kõik riigid sama palju panustanud Ukraina aitamisse, siis oleks see sõda ammu läbi juba," rääkis Antons.

Nuuskijate brigaad on valinud teise tee ja kogub algusest peale annetusi rahvusvaheliselt publikult, kellele püütakse Ukraina aitamist müüa sarnasel moel nagu Bolt turundab tõukse ja sõidujagamist või Wise rahvusvahelist finantsteenust.

"Esimene asi on selles, et mida me kohe õppisime, et inimesed tahavad väga konkreetselt teada. Et kui nad annetavad raha, siis keda see abistab? Kus see raha läheb? See on number number üks asi, ehk siis me alustame sellest, et meil on Kiievis kaks inimest, kes põhimõtteliselt iga päev seitse päeva nädalas tegelevad sellega, et nad suhtlevad otse sõduritega eesliinil," rääkis Sass.

"Me ei ole suur organisatsioon, kus on suured osakonnad, siin osakond, seal osakond, ikkagi inimesed teevad mitu asja ja me reageerime kiiresti toimuvale. Näiteks praegu on Kurski operatsioon. Me mõtlesime reedel, et teeme kampaania, panime lukku ja esmaspäevaks, kuna see oli väga kuum teema, saime 100 000 eurot kokku," rääkis Nuuskiva Brigaadi marketingijuht Dmitri Nasennik.

Numbrid kinnitavad, et see mudel töötab. Kui sõja esimesel aastal kogusid nuuskijad 2,2 miljonit ja mullu 2,6 miljonit eurot, siis tänavu üheksa kuuga on Ukrainasse viidud juba üle nelja miljoni euro jagu tehnikat. Teised MTÜ-d ei saa sellele ligilähedalegi. 

"Kõige väiksem kampaania ongi, kui kogume raha põhimõtteliselt üheks autoks, mis täna on jõudnud tänu jämmerite hinnale 19 100 euroni. Ja kõige suurema kampaania tegi üks Ameerika Youtube'i blogija, kes selle aasta kevadel, mais, tegi oma sünnipäevaks kampaania ja kogus üks miljon dollarit," rääkis Sass.

"Me ei uskunud, et see number on õige. Sest üldiselt on niimoodi, et raha on üha raskem kaasata, aga see oli täielik ime," sõnas Sass.

Rikken pole üllatunud, et nende organisatsioon on nii edukaks saanud.

"Nähes, mismoodi tiim töötab, mismoodi toimuvad kampaaniad, mismoodi kogu meeskond teeb tööd kellaaega vaatamata, oma peresuhete olukorda vaatamata - see ei ole üldse üllatav. Pigem on üllatav see, et rohkem selliseid organisatsioone ei ole, kes võiksid isegi meist suuremad olla, sest tegelikult oleks seda vaja," rääkis Rikken.

Sass rääkis, et päris sõja alguses üks ukrainlane saatis video, kus ta rääkis, et Sass on ta eluaegne sõber.

"Need on inimlikud puutepunktid ja selliseid puutepunkte on veel, kuidas keegi ütleb, et see auto meie üksuses päästis 50 inimese elu. 50! Siis hakkad mõtlema, et oh 50 inimest, üks auto ja täna me oleme jõudnud sinnani, kus me oleme siis nagu viinud 432 autot ja siis hakkad korrutama, et stopp - kui see 50 ongi keskmine arv, siis see on tuhanded päästetud elud. See on küll asi, millele kindlasti võib olla uhke," sõnas Sass.

Kahe aasta ja seitsme kuuga on Nuuskijad Ukrainasse saatnud üle 460 auto, tuhatkond erineva otstarbega drooni ja muud moodsat tehnikat. Eestvedajate sõnul on see siiski tilk meres, sest kaod rindel on pöörased. Näiteks keskmiselt hävib auto sõjas poole aastaga, aga mõnel juhul isegi paari tunniga.

"Paljud küsivad, et miks sa sinna lähed, see on ohtlik, lendavad raketid, inimesed surevad - siis ma ütlen, et kui ma sõidan Kiievisse sisse ja näen, et lapsed mängivad tänaval või kõnnivad kooli koolikott seljas või lasteaiarühm kõnnib koos kasvatajaga mööda tänavat, siis siin ei ole nagu küsimust. Ma teen seda ikkagi sellepärast, et nad ei tuleks siia. Ja see nähes seda, mis seal toimub, siis - seal on vaja seda lihtsalt," rääkis Rikken.

"Kui selle sõja Ukraina kaotab siis ei ole mitte mingit tähtsust, mida ma tegin oma eelnevas elus, sest see suur osa lendab nagu kohe õhtale, sest see on seotud nii väga sellega, kes me oleme kas meil on oma riik tulevikus olemas. Ma olen täiesti kindel vaadates andmeid, et täna ei ole mitte küsimus, kas sõda siia jõuab, vaid mismoodi ja millal, kui seda protsessi ei saa ümber pöörata," sõnas Sass.

Kui nuuskijate 31. konvoi liikmed 16. augusti keskpäeval Kiievis saabusid ja saadetise sõduritele üle andsid, oli see liigutav hetk kõigile.