Hamas ei saavutanud pärast aasta tagasi toimunud rünnakut Iisraelile loodetud eesmärki, rääkis Raudsik "Välisilma" stuudios.

"Hamasi jaoks see eesmärk oli ikkagi see, et sõda tuleb Iisraeli vastu, mitte niipidi, nagu praegu on juhtunud, et Iisrael on järjest läinud sõda pidama teiste vastu. Domineerivam pool on selgelt Iisrael," sõnas ta, lisades, et täna on Iisrael selgelt nurka surumas erinevaid mängijaid Lähis-Idas.

Tema sõnul saab järeldada, et Hamas hindas end üle.

"Kui me mõtleme ajas tagasi, siis kõik sedalaadi organisatsioonid, kuigi sisult erinevad, siis vormilt ju sarnased, võtame Al-Qaeda 20 aastat tagasi – 9/11 järgnenud sissetung Afganistani ja tegelikult nende sisuliselt toonase kodu äravõtmine ameeriklaste poolt. Nad ei näinud seda ette, ei osanud seda oodata sellisel moel. Et see konflikt läheb niivõrd pikaks nende jaoks ja sellega ei kaasne Ameerika hävingut, mida nemad toona lootsid," rääkis Raudsik.

"Mõtleme ISIS-e peale, kes ka samamoodi lootis, alles seitse aastat tagasi, et Lähis-Idas toimub mingi põhimõtteline muutus, kalifaat võtab üle kogu regiooni. Ka seda ei juhtunud," lisas ta.

Hamas samamoodi on nüüd aru saamas, et asjad päris nii ei juhtu, nagu nad ootasid, ütles Raudsik.

Saatejuht küsis, kas praegu toimub uut ajastut loov moment ning kas Iisrael võib jääda pikka sõtta kinni.

"Epohhi moment, et oleme mingis uues punktis, kindlasti on olemas," vastas Raudsik. "Aasta tagasi ka, need inimesed, kes on väga lähedalt kogu regiooni jälginud, nad said kohe samadel tundidel aru, et see, mis juhtub, ei ole see sama edasi-tagasi toksimine, mis on Iraani ja Iisraeli, Hezbollah' ja Iisraeli vahel toimunud aastaid. See oli midagi täiesti uut. See oli täiesti teistmoodi."

Ka Iisraeli vastus on olnud hoopis midagi teistsugust, lisas ta.

"Kui paneme siia paralleeliks 9/11, millele järgnes USA sissetung Afganistani, Iraaki. Me paneme siia Araabia kevade revolutsioonid, millest kasvasid välja kodusõjad, hiljem terroriorganisatsioon ISIS, oma täiesti unikaalsel moel, siis kui me seda paralleeli kasutame – olen nõus, see ei kanna lõpuni –, siis me oleme täna alguses."

"Meil oli see dramaatiline sündmus – Hamasi korraldatud veresaun," rääkis Raudsik. "Nüüd me oleme aasta otsa näinud Iisraeli vastust, aga tegelikult, nagu need varasemadki konfliktid, kestsid aastaid edasi. Ja avaldasid mõju aastaid. Praegu võime olla samasuguses punktis."

Saatejuht küsis, mis saab Lähis-Ida riikidega suhete normaliseerumise protsessist, milles Iisrael enne oktoobrirünnakut oli.

Raudsik vastas, et tundub, et see on riiulis, kuid see ei ole lõppenud. Ta selgitas, et normaliseerumine oli seotud Pärsia lahe riikidega ning et seal ei ole põhimõttelist taandumist toimunud.

Hezbollah' on Iisraeli vaatest palju võimekam vastane kui oli Hamas, nad kujutavad reaalset ohtu Iisraeli elanikkonnale, täheldas Raudsik. "Meenutame umbes 100 000 Iisraeli kodanikku pidid põhjaaladelt ära liikuma. Selle raketitule eest ära."

Probleemid Iisraeli ja Hezbollah'ga on olnud aastaid üleval ning nüüd Iisrael lahendab neid. "Täna nähakse endal seda jõudu ja minnakse ka jõuliselt seda lahendama," sõnas Raudsik.

Tõenäosus, et kordub Yom Kippuri sõda, kus Iisraeli hakatakse mitmelt poolt korraga ründama, on tema sõnul madal. "Täna on see konflikt taandumas Iisraeli ja Iraani konfliktiks. See ongi uue ajastu moment. Me tegelikult ei tea, kuhu see välja jõuab, sest konventsionaalseid sõdu Lähis-Idas ei peeta väga palju."

Ta märkis, et kuna Iisrael ja Iraan ei ole naaberriigid, siis üheks lahingutandriks on kujunemas Lõuna-Liibanon.

"Süüria on teine variant. Täna on huvitav näha, kuidas Süüria on hoidnud ennast eemale," sõnas Raudsik, tema sõnul on Iraani huvi kasutada ka Süüria territooriumit sõjalisel eesmärgil ära.

Saatejuht küsis, kuidas suhtuvad Lähis-Ida riigid USA presidendivalimistesse.

"Teheranis kardetakse, et USA presidendiks saab Donald Trump," vastas Raudsik. "Nende diplomaatiline meistriklass avaldub üsna korrapärases maailmas, kus nad saavad teha selliseid ebakonventsionaalseid torkeid ise. Nad on head sellised temperatuurimõõtjad, mis puudutab ka rahvusvahelist agressiooni, mitte astuda üle nende punaste piiride."

Samuti on Iraani selgelt meeles 2020. aasta jaanuar, mil Donald Trumpi käsul tapeti USA poolt revolutsioonilise kaardiväe juht. "Sedalaadi ettearvamatust nad kindlasti ei taha," sõnas Raudsik.