Trump: Soleimani tulnuks tappa juba ammu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578063000000 | amCalendar}}
USA president Donald Trump.
USA president Donald Trump. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

President Donald Trump ütles reedel, et Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse komandör Qasem Soleimani, kes Bagdadis USA õhurünnakus surma sai, tulnuks tappa juba ammu.

Trump ütles Twitteris reede hommikul Bagdadi rahvusvahelises lennujaamas tehtud rünnakut kommenteerides, et Soleimani "oleks tulnud hävitada juba mitme aasta eest".

"Ta on pika aja jooksul tapnud või raskelt haavanud tuhandeid ameeriklasi ning pidas plaani tappa veel palju enamaid..., aga tabati! Ta oli otseselt või kaudselt vastutav miljonite inimeste surma eest, sealhulgas ka suure hulga Iraani protestijate tapmise eest," kirjutas USA president.

Trumpi sõnul pole Iraani inimesed Soleimani surma üle üldsegi nii kurvad kui Teherani juhid maailmale välja paista lubavad, sest kindral oli oma kodumaal nii vihatud kui ka kardetud.

Trumpi varasem kommentaar rünnakule oli mõistatuslik säuts pildiga USA lipust ja sõnadega: "Iraan ei ole kunagi ühtki sõda võitnud ega läbirääkimisi kaotanud!"

 

USA presidendi sõnul tapeti Iraani kindral sõja ärahoidmiseks

USA president Donald Trump ütles reedel, et Iraani kindral Qasem Soleimani tapeti sõja ärahoidmiseks.

"USA on valmis igasuguseks vastuseks," kinnitas Trump.

"Soleimani kavandas koheseid ja õelaid rünnakuid USA diplomaatide ja sõjaväelaste vastu, kuid me tabasime ta teolt ja hävitasime ta," lisas president.

"Me tegutsesime eile öösel sõja ärahoidmiseks. Me ei tegutsenud sõja alustamiseks. Me ei otsi Iraanis režiimimuutust," kinnitas Trump.

USA saadab Lähis-Ida regiooni veel 3500 sõjaväelast

USA saadab Lähis-Ida regiooni veel 3500 sõjaväelast, et näidata jõudu, teatas Pentagoni eestkõneleja reedel pärast Iraani kindrali tapmist droonirünnakus.

Kõneisiku info kohaselt kuuluvad kõnealused lisajõud USA 82. õhudessantdiviisi ridadesse.

Pentagon teavitas teisipäeval, et USA saadab otsekohe umbes 750 sõjaväelast Lähis-Ida regiooni. Otsus langetati pärast Iraani-meelsete protestijate rünnakut Ühendriikide Bagdadi saatkonnale. Enne seda teatas üks Ühendriikide ametnik, et USA saadab Kuveiti mitusada sõjaväelast, kes ilmselt liiguvad edasi naaberriiki Iraaki.

Pentagoni teatel sooritati Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis.

Teheran on lubanud rünnaku eest kätte maksta.

Kindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.

Märkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.

Õhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.

President Trump on hetkel keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil ja aasta alguses ollakse silmitsi kriisiga nii Lähis-Ida kui ka Korea poolsaarel. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja või laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks.

Seega kuna Trump nüüd Iraanile vastulöögi andis, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi poleks teinud, oleks tal olnud jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: