Saudi Araabia on tuntud rangete usupiirangute ja inimõiguste rikkumiste poolest, kuid kroonprints Mohammed bin Salman kulutab miljardeid, et luua riigile turismi- ja meelelahutuskeskuse kuvandit.

Ka neli aastat tagasi ei õnnestunud Saudi Araabial 47-liikmelise inimõiguste kaitsega tegeleva organisatsiooniga liituda.

Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed valib 193-liikmeline peaassamblee New Yorgis salajasel hääletusel ning geograafilistes rühmades.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna rühm oli kolmapäeval ainus, kus kuus kandidaati võistlesid viie koha eest. Saudi Araabia kogus 117 häält ning jäi napilt nõukogust välja.

Inimõigusaktivistid on korduvalt hoiatanud, et Saudi Araabia valimine nõukogusse kahjustaks nõukogu võimet nõuda inimõiguste rikkumiste eest õiglust, samuti riivaks see Saudi Araabia režiimi ohvrite õiglustunnet.

Aktivistide meelehärmiks valiti märtsis Saudi Araabia juhtima ÜRO komisjoni, mis peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ja andma naistele maailmas mõjuvõimu.

Enne kolmapäevast hääletust nimetas organisatsioon Human Rights Watch'i ÜRO juht Louis Charbonneau Saudi Araabiat sobimatuks osalemisema inimõiguste nõukogus.

Charbonneau viitas sellele, et Saudi Araabia piirivalvureid on süüdistatud sadade etiooplaste tapmises Jeemeni piiril aastatel 2022–2023 ja et riik ei ole ikka veel vastutust kandnud 2018. aastal toimunud ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva eest.

"Valitsusi, kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid või sarnaseid julmusi ja tagavad nende eest vastutavate isikute karistamatuse, ei tohiks premeerida kohtadega ÜRO kõrgeimas inimõigusorganis," ütles Charbonneau.

Saudi Araabia esindus saatis möödunud aastal ÜRO-le kirja, kus lükkas kategooriliselt ümber väited, et kuningriik viib piiril läbi "süsteemseid" tapmisi ning et Saudi Araabia valitsus jääb seisukohale, et Khashoggi tapmise viis läbi riigist eraldiseisev rühmitus.

Kuigi inimõiguste nõukogul ei ole õiguslikke volitusi, saab nõukogu algatada menetlusi, mis on mõnikord aluseks sõjakuritegude eest vastutusele võtmisel.

ÜRO inimõiguste nõukogu loodi 2006. aastal, et asendada ÜRO inimõiguste komisjoni, mis oli osade liikmete õigusalaste praktikate tõttu diskrediteeritud. Kuid ka uus nõukogu langes peagi sarnase kriitika alla.

Kolmapäeval valis peaassamblee nõukogusse Kongo Demokraatliku Vabariigi, Etioopia, Keenia, Tšehhi Vabariigi, Põhja-Makedoonia, Boliivia, Colombia, Mehhiko, Islandi, Hispaania ja Šveitsi. Samal ajal valiti Benin, Gambia ja Katar teiseks kolmeaastaseks ametiajaks tagasi.

Nõukogu liikmed ei tohi olla ametis rohkem kui kahel järjestikusel ametiajal.

Uued valitud liikmed alustavad oma ametiaega 2025. aastal.