The Times: NATO juht Rutte kinnitas, et võib Trumpiga koostööd teha
NATO uus peasekretär Mark Rutte kinnitas, et võib USA endise presidendi Donald Trumpiga koostööd teha, juhul kui ta Valgesse Majja tagasi valitakse.
"Ameerika ei saa karmis ja kompromissitus maailmas üksi hakkama," ütles NATO peasekretär Rutte, püüdes maandada alliansi muret seoses Donald Trumpi teise võimaliku ametiajaga.
Ukraina häälekas liitlane Mark Rutte ütles väljaandele The Times antud intervjuus, et Trump teab, et vajab NATO-t ameeriklaste turvalisuse tagamiseks.
Rutte väitis ka, et austab Trumpi, kellega ta on aastaid koostööd teinud.
Endine Hollandi peaminister Rutte ütles, et tema arvates oleks demokraatide presidendikandidaat Kamala Harris liitlaste veenmisel kaitsele rohkem kulutama sama nõudlik kui vabariiklaste kandidaat Trump.
Trumpi Valgesse Majja naasmise väljavaade on tekitanud mitmetes NATO liikmesriikides muret, kuna nad ei suuda ennustada, mida Trump Ukraina sõja ja USA NATO-liikmesusega ette võtab.
Trump on varem nimetanud Vladimir Putinit "geeniuseks" ja öelnud, et lõpetab sõja 24 tunniga. Ukrainlased kardavad, et sellega kaasneks suurte territooriumide kaotamine Venemaale.
57-aastane Rutte pälvis 2018. aastal liitlaste seas hüüdnime "Trumpi-lausuja", kuna suutis Trumpi meelt muuta seoses ähvardustega USA alliansist välja tõmmata, kui NATO liikmed ei kuluta rohkem kaitsele.
Hiljuti on Trump aga hoiatanud, et ta "julgustaks" Venemaad ründama NATO riike, kes alliansi liikmena oma arveid ei maksa.
Rutte jäi intervjuus avatuks ka ideele suurendada allianssi kaitsekulutusi kahelt protsendilt kolmele.
Rutte ütles, et ta on veendunud, et praegune kahe protsendi suurune eesmärk ei ole piisav. "Ma arvan, et see peab suurenema. Meil on rohkem teha ja me peame veenduma, et ei oleks võime puudujääki."
Ta lisas, et liikmesriigid peavad lähikuudel arutama, kas see tähendab kulude suurendamist 2,5 protsendini või kolme protsendini.
2014. aastal puudutas Venemaa agressioon Ukrainas Hollandit otseselt, kui Venemaa rakett tabas Amsterdamist Kuala Lumpuri lennanud lennukit, mille tagajärjel hukkus 298 inimest, sealhulgas 196 Hollandi kodanikku.
Hollandi kohus mõistis 2022. aastal tagaselja süüdi kaks venelast ja ühe Ukraina separatisti, kuid Venemaa keeldus neid üle andmast, eitades oma seotust. Rutte on kirjeldanud allatulistatud lendu MH17 kui lahtist haava ja tõendit, et Ukraina konflikt ei piirdu rindejoonega.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Times