Poola erukindral: Vene vägede Leedusse tungimisel ründame kohe Peterburi

Kui Vene väed peaksid tungima Balti riikidesse või Poola, ründab NATO kohe Venemaa strateegilisi objekte paarisaja kilomeetri raadiuses, sealhulgas Peterburi linna, ütles Poola relvajõudude endine juhataja, kindral Rajmund Andrzejczak.
"Kui Venemaa ründab kasvõi ühte tolli Leedu territooriumist, tuleb vastus kohe. Mitte esimesel päeval, vaid esimesel minutil," vahendas Saksa väljaanne Bild kindral Andrzejczaki sõnu. "Tabame kõiki strateegilisi sihtmärke 300 kilomeetri raadiuses. Me ründame otseselt Peterburi," rääkis ta eelmisel nädalal Vilniuses peetud konverentsil Defending Baltics (e.k. Läänemeremaade kaitsmine).
"Venemaa peab mõistma, et rünnak Poola või Balti riikide vastu tähendab ka selle lõppu... See on ainus viis Kremlit sellise agressiooni algatamisest eemale peletada," lisas Poola kaitseväe endine ülem, öeldes, et selleks ostab Poola 800 raketti laskekaugusega kuni 900 kilomeetrit, vahendas ajakiri Military Watch.
Sama väljaande hinnangul annab Andrzejczaki avaldus märku läänemaailmas toimuvast konsensuse järkjärgulisest nihkest, et kuna Ukraina sõda näib üha enam kaotatud, tuleb kaitseplaneerimisel keskenduda NATO piiride kindlustamisele ajastul, kus nii Ukraina kui ka Valgevene jäävad Venemaa mõjusfääri ja kuhu paigutatakse Vene väed.
Ka kindral Andrzejczak hoiatas oma esinemises Venemaa võidu eest Ukrainas ning viitas Valgevenele kui Venemaa liitlasele: "Pärast Venemaa võitu Ukrainas oleks meil üks Vene diviis Lvivis, üks Brestis ja üks Grodnas (kaks viimast on Poola piiri lähedased Valgevene linnad - toim.)," ütles Andrzejczak. "Venemaa rünnakuks valmistumiseks on aega ainult paar aastat," rõhutas ta.
Ehkki Poola on läänemaailma üks kõige tugevamalt Ukrainat toetavaid riike, näitab see, et isegi Poolas on üha enam saavutatud üksmeel vajaduses kavandada kaitset pärast lääne kaotust Ukrainas, seda, mil määral on lääne prognoosid konflikti tuleviku kohta muutunud pessimistlikuks, tõdes Military Watch.
Samas öeldakse, et andes küll olulise panuse Ukraina sõjaliseks toetamiseks, on NATO väed üha enam keskendunud oma sõjalise kohaloleku laiendamisele Poolas, Soomes ja Balti riikides, mis Ukraina lüüasaamise korral seisaksid otse silmitsi Venemaa ja Valgevene vägedega. Näiteks Saksamaa plaanib viia Leetu 4800 sõjaväelast ja USA õhujõud kavandavad paigutada alles 2023. aasta aprillis NATO-ga ühinenud Soome hävitajad F-35.
Bildiga samal konverentsil rääkinud küberekspert ütles, et Venemaa rünnaku korral halvatakse ka selle pealinna Moskva elu: "Kui Venemaa meid ründab, oleme hästi ette valmistatud. Nad ei tohiks arvata, et Moskvas jääb siis veel metroo või mõni lift tööle."
Toimetaja: Mait Ots