Euroopa Liidu plaan tasapisi loobuda sisepõlemismootorist on elektriautod kiskunud kaubandustüli keskpunkti. Euroopa autotootjad on Hiinale alla jäämas.

"Me teame, et mitmed asjaolud mõjutavad Euroopa autotootjate konkurentsivõimet. Tootmishind Euroopas on kõrgema energia hinna, tööjõukulu ja toorme hinna tõttu ligikaudu 30 protsenti kõrgem kui Hiinas. Kuigi Euroopa tööstused on tehnoloogiliselt tasemel, on Hiina autotootjatel eelis akude, tarkvara, info- ja meelelahutussüsteemide vallas ning arenduse kiiruses," lausus Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis.

Palju sellest on võimalik tänu Hiina heldetele riigitoetustele. Nii odavalt ja massiliselt toodetud Hiina autod ähvardavad Euroopa autotootjatelt ostjad endale võita.

"Euroopa on põhimõtteliselt ainuke suur turg, kus inimesed on piisavalt jõukad ja mis on piisavalt avatud Hiina elektriautodele. Ameerika Ühendriigid tõstsid tollitariife tohutult, 100 protsendi peale, Kanada ka. Türgi, Brasiilia, Indoneesia – kõik need riigid on sisuliselt ehitanud müüri. Euroopa Liit ei saanud enam viivitada," ütles Politico ajakirjanik Koen Verhelst.

Euroopa Komisjon plaanib Hiina elektriautodele kehtestada kuni 35-protsendise tollimaksu. Maksu suurus sõltub sellest, kui palju riigitoetust on autotootja saanud ja lisandub niigi 10-protsendisele tollitariifile, mis kehtib kõigile autodele. Hiina ei ole jätnud seda vastuseta ja on ähvardanud mitmetele Euroopa toodetele oma tollimaksud peale panna.

"Nad on sihile võtnud näiteks sealiha ja mõned piimatooted, nagu piim ja koor. Kõige kuulsam näide on ilmselt Prantsuse konjak, sest Prantsusmaa on suur tollimaksude toetaja. Need on kõik väiksed sektorid. Küsimus on, kui kaugele Hiina sellega läheb. Kas nad võtavad sihikule veel suuremad põllumajanduse sektorid, sest Euroopa on muidugi suur põllumajandustoodete eksportija. Holland, Taani, Prantsusmaa, neid riike võib veel nimetada," rääkis Verhelst.

Selline vastastikune tollimaksude kehtestamine võib paisuda kaubandussõjaks. Puudutatud toodete hinnad tõuseks nii Euroopas kui ka Hiinas, halvimal juhul annaks see taas tõuke elukalliduse kiirele kasvule.

"Hiinlased kindlasti tahavad kõigile öelda, et see on kaubandussõda. Nad tahavad süüd lükata Euroopa Liidule. Nad tahavad tähelepanu kõrvale juhtida faktilt, et nad toetavad oma tööstust, sest nõudlus Hiinas on tegelikult väga madal. Nad loodavad toetusega oma majandust päästa," märkis Verhelst.

Kuid sellist musta stsenaariumi asjatundjad tegelikult ei ennusta. Nii Hiina kui ka Euroopa Liit püüavad kõike teha püsides Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglites ja Euroopa Komisjon peab seni Hiinaga läbirääkimisi.

"Mõlemad pooled räägivad üksteisega. Nad ei ole sõjas. Nad räägivad. Ma ütleks, et see on kindlasti hea. Sillad ei ole üldse põletatud," lausus mõttekoja Bruegel teadur Andre Sapir.

Kõik see meenutab pigem 40 aasta tagust aega, kui Jaapani autod vallutasid Euroopa ja Ameerika turge.

"Me süüdistasime Jaapanit igasugu ebaausas käitumises. Me tegime palju nõudmisi, aga leidsime koos elamise viisi," märkis Sapir.

Kaubandustüli Hiinaga võib kulgeda sarnaselt, kuid on üks oluline erinevus.

"Jaapan oli sõber, aga sõber, kes tekitas meile majanduslikus mõttes pahameelt," ütles Sapir.

Hiina seevastu toetab Venemaad sanktsioonidest kõrvale hiilimisel ja ähvardab Taiwani. Eriti Ameerika Ühendriikide vaatest on Hiina julgeoleku ohtu kujutav rivaal.

"Hiinaga on geopoliitilised pinged, mida Jaapaniga kunagi ei olnud. Jaapaniga olid ainult majanduslikud pinged," lausus Sapir.

Euroopas pole ka kindlat üksmeelt, mida teha. Paljud Saksa autotootjad on ise Hiinasse investeerinud, saavad Hiina toetusi ja sõltuvad Hiina turust. Seepärast hääletas Saksamaa pooleteist nädala eest tollimaksude vastu. Teiste riikide, näiteks Prantsusmaa autofirmad pole ennast samal viisil Hiinaga sidunud, mistõttu liikmesriikidest ei tulnud piisavat vastuseisu, et komisjon tollimaksude plaani katki jätaks.

"Tõenäoliselt kehtestatakse tollimaksud oktoobri lõpus, aga Euroopa Liit ei tee seda ainult otsese eesmärgi nimel. Brüssel tahab saata Hiinale sõnumi: kuulge, teie majanduslik mudel on meile probleem. Te müüte meist odavamalt paljudes valdkondades. Varem tegite seda vaid odavate plastist leludega, aga nüüd see toimub ka elektriautodega. Väärtus ja hinnavahe on teistsugune," lausus Verhelst.