Pole liialdus öelda, et autotööstus on Euroopa Liidu terve tööstussektori süda. Vaatame arve: 13 miljonit töökohta, 255 tehast, 15 miljonit toodetud sõidukit aastas ja seitse protsenti kogu kogu Euroopa Liidu SKP-st. See on muljetavaldav.

Paraku meie tööstuse süda puperdab juba mõnda aega ja on üles ütlemas. Selle taga on nii majanduslikud tegurid kui ka puusse pandud poliitilised otsused. Tagajärjed võivad olla hukatuslikud ja jõuavad otsapidi ka Eestisse.

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Belgia kuulutavad iga päev autotehaste sulgemist. Sellega kaasneks tuhandete inimeste koondamine. Eesti ei pruugi seda aduda, aga olukord on kriitiline, sest asi pole ainult teiste riikide töökohtades, kaalul on terve meie kontinendi iseseisvus. Hiina autotööstus astub Euroopale juba praegu kandadele ja on tervet sektorit üle võtmas. Kujundlikult väljendudes on Euroopa lipulaevad järsult kreeni vajunud.

Oleme veendunud, et tuleviku autotööstus ja liikuvus peavad troonima Euroopas, mitte meile vaenulikku poliitikat ajavas Venemaa liitlasriigis Hiinas. Esimesed jõupingutused on tehtud ja Hiina elektrisõidukite imporditolle on oluliselt tõstetud, kuid sellest üksinda ei piisa.

Põhiväljakutsed ja Hiina tõus

Järgmine oluline samm on anda meie ettevõtetele hingamisruumi. See energia ja ressurss, mille ettevõtjad saaksid panustada innovatsiooni ja arendustegevusse, kulub praegu kõikvõimalike regulatsioonide järgimiseks ja toetuste hankimiseks. Selline mudel ei ole jätkusuutlik.

Reeglid tuleb viia omavahel loogilisse kooskõlla ja neid tuleb lihtsustada. Praegu oleme loonud jabura olukorra, kus oleme ise meie majandusmootoritel käed selja taha sidunud, selle asemel, et lasta neil vabalt tegutseda ja jõukust luua. Värskelt ametisse astunud Euroopa Komisjoni peamisi ülesandeid on luua ühtne turg nii kaupadele kui ka kapitalile.

Elektrisõidukitega seonduvast. Oleme päri, et "Eesmärk 55" (Fit for 55) plaanis kavandatud üleminek elektrilisele transpordile on samm õiges suunas, kuid see ei saa toimuda pimesi ja fundamentalistlikult. Praegune eesmärk lõpetada sisepõlemismootoriga autode müük 2035. aastaks on täiesti ebarealistlik. Selles osas võib näppu vibutada sotside, roheliste ja liberaalide suunas.

Saame öelda sama Eesti valitsuse läbimõtlematute otsuste kohta. Automaksu kehtestamine praegusel ajal rohepööret õigustades on elukauge ja arusaamatu. Eelpool kirjeldatud kriitiline olukord nõuab, et oleksime kliimaeesmärkides paindlikud.

Leiame, et sisepõlemismootorite keelu tühistamine ei tohi olla tabuteema. Vastupidi, ajalugu isegi näitab, et tasakaalukus ja neutraalsus tehnoloogia-keskkonna kaalukaussides on toonud Euroopale edu. Samuti ei tohiks Eesti pimesi kaasa joosta rohereligiooniga ja survestada meie ettevõtjaid ja tarbijaid maksude ja nõudmistega, millest saadav raha läheb pealegi kes teab kuhu.

Euroopa ei tohiks oma autotootjaid algaval aastal karistada. Kui see on siiski möödapääsmatu, tuleb tootjatelt saadav trahviraha reinvesteerida autotööstuse enda toetamiseks.

Mis on roheleppe eesmärk tööturul? See on luua uusi töökohti Euroopas, aga mitte Hiinas. Nüüdseks on paraku just nii läinud, et 2024. aasta esimesel poolel moodustasid Hiina kaubamärgid enam kui kümme protsenti uutest EL-is müüdud elektrisõidukitest. See on märkimisväärne tõus, kui arvestada, et veel viis aastat tagasi, 2019. aastal oli see peaaegu ümmargune null.

Samuti kontrollib Hiina akude tootmiseks olulisi toormaterjale, meie aga jääme maha. Euroopa ei ole ju vähendanud sõltuvust Vene gaasist selleks, et muutuda selle asemel sõltuvaks Hiina akudest.

Kus on lahendus?

Et eelnev jutt ei oleks ainult torisemine ja halva nägemine, pakume välja ka reaalsed lahendused. Esmalt tuleb välja töötada uus ressursistrateegia. Selle kõrval peame kiiremini arendama elektrisõidukite infrastruktuuri. See tähendab, et tuleb rajada rohkem laadimispunkte, sh kodulaadimisjaamu ja raskeveokite laadimisjaamu.

Elame täiesti uues reaalsuses ja meie ees on uued väljakutsed. Kui eelmine Euroopa Komisjon nägi oma põhimissioonina rohepööret ja kliimaeesmärke, siis nüüd peame keskenduma konkurentsivõime tõstmisele ja selle kõrval julgeolekule. Täpselt sama on öelnud komisjoni president Ursula von der Leyen.

Et lõpetada positiivsema noodiga, on hea meel öelda, et oleme oma fraktsiooniga Euroopa Parlamendis juba algatanud kohtumise Euroopa autotööstuse juhtidega. Ka von der Leyen on teatanud, et kutsub kokku strateegilise dialoogi autotööstuse tuleviku teemal. Probleem on tõsine ja me peame Euroopa tööstuse südame korda saama, sest sellest sõltub meie ühise organismi edasine elujõulisus.