26-aastane Dima pursib eesti keelt. Ta on Kesk-Ukrainas üles kasvanud noormees. Praegu teeb ta Tallinna Ülikoolis inimõiguste magistrikraadi ja töötab tippspetsialistina tehnoloogiaettevõttes. Dima kolis Eestisse 2019. aastal koos abikaasa Karinaga.

Kuigi Dima unistab ühel päeval Eesti kodanikuks saamisest, siis sel kevadel kerkis üles küsimus, kas ta saab üldse Eestisse jääda. Aprillis, kui nad koos abikaasaga hakkasid elamisluba uuendama, ilmnes ootamatu tõrge. Karina puhul läks kõik ladusalt, aga Dima käest küsiti sõjaväepiletit ehk dokumenti, mis näitaks, kas ta on Ukraina relvajõududega olnud mingil moel seotud - näiteks olnud ajateenija või vastupidi, armeekohustusest vabastatud.

"Elamislubade menetlemise üks eesmärk on ju tegelikult veenduda, et Eestisse tuleksid need inimesed, kes tulevad siia heade kavatsustega. Selle menetluse üks osa ongi PPA poolt kõigi menetlustoimingute läbiviimine eesmärgiga veenduda selle inimese heades kavatsustes ja selles, et ta ei kujutaks mingilgi moel ohtu Eesti elanikele. Sõjaväepiletit kui sellist on tegelikult küsitud kogu aeg. Lihtsalt küsimus on selles ulatuses," selgitas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru Dimale esitatud nõudmist.

Dima sõnul polnud tal teenistusest vabastamise tõendit kuskilt võtta, sest ta läks gümnaasiumi lõpetamise järel Leetu ülikooli ja toona andis välismaal õppimine Ukraina armeeteenistusest automaatselt vabastuse. Ühtlasi pole ta enda sõnul käinud Ukrainas pärast täiemahulise sõja puhkemist.

Indrek Aru nentis seepeale, et ametniku jaoks oli sõjaväepileti puudumine siiski murekoht ning seetõttu jättis PPA Dima elamisloa taotluse läbi vaatamata.

Politsei samm tundus Dima jaoks ebaõiglane. Kuna mees on tööst tulenevalt juuravaldkonnaga hästi kursis ja õpib inimõiguste magistriõppes, siis otsustas ta enda juhtumi lahendamiseks küsida abi Eesti Inimõiguste Keskuselt.

"Politsei otsusel ei olnud ju mitte mingit seaduslikku alust. Läbivaatamata jätmine sellisel põhjusel, et sul ei ole ühte dokumenti, mis ei ole per se nõutud, ei ole õiguspärane. See ei ole õigusriigi põhimõttega kooskõlas. Sellepärast me otsustasime Dimat kaitsta," ütles inimõiguste keskuse jurist Uljana Ponomarjova.

Seadusest tulenevalt saab riik keelduda elamisloa andmisest, kui taotleja on seotud välisriigi relvajõududega või on alust arvata, et ta on välisriigi armeeteenistuse kutsealune. Aga kui kõik keerleb ühe tõendi ümber, kas siis Dima lihtsalt ei saaks seda Ukraina riigilt küsida?

Dima selgitust mööda peaks ta selleks füüsiliselt Ukrainasse kohale minema, kuna interneti teel seda ei väljastata. Ukrainasse minek oleks aga üheotsapilet, sest praegu on riigist lahkumine pea võimatu, kui just ebaseaduslikke teid ei kasuta.

Indrek Aru Põhja prefektuurist möönis, et PPA mõistab olukorra keerukust, ent tõdes samas, et paljud siiski saavad sõjaväepileti või siis sellise tõendi, mis kinnitab, et inimene tegelikult on mobilisatsioonist vabastatud.

"Isikud, kes kolisid Ukrainast ära ja ei elanud enam seal püsivalt ja elasid kuskil mujal riigis, nagu Dima elab Eestis, on ennast Ukrainast välja kirjutanud ja kui ta on ennast Ukrainast välja kirjutanud, siis tal on vabastus kaitseväe kohustusest, siis ta ei peagi minema. Ja tal on ilusasti passis ka tempel, et on Ukraina territooriumilt välja kirjutatud, et ta ei ela seal," kommenteeris oma vaadet jurist Ponomarjova.

Möödusid kuud ja kohus saatis Dima dokumendid politsei- ja piirivalveametile tagasi rõhutades, et nad ei saa lihtsalt jätta Dima elamisluba menetlemata. Lõpuks septembri keskpaigas ehk ligi pool aastat pärast elamisloa esimest avaldust saabus rõõmusõnum.

Indrek Aru lausus, et pärast kohtusse kaebuse esitamist vaatas PPA üle kogu oma menetlusprotsessi ja leidis, et tegelikult ameti esialgne otsus sellisel kujul ei olnud õige. "Võtsime selle asja uuesti menetlusse ja andsime inimesele elamisloa."

Pärast kuid stressis ja teadmatuses elamist saatis Dimat edu ja ta on jälle täieõiguslik Eesti elanik, kuid ta muretseb siiski teiste siin elavate ukrainlaste pärast, kellel ei pruugi olla raha kohtusse pöördumiseks või advokaadiga nõu pidamiseks, mistõttu ei pruugi jääda neil üle muud, kui Eestist lahkuda.

Indrek Aru ei näe Dima juhtumil otsest mõju PPA menetluspraktikale. "Otseselt sõjaväepileti olemasolu või puudumine ei tähenda nüüd seda, kas inimene elamisloa saab või ei saa. Kindlasti me vaatame neid isikuga seotud asjaolusid tervikuna."