Nordicat soovib osta Air Balticu väikeaktsionär
Teisipäeval lennufirma edasist tegevusplaani esitlenud Nordica ostmise vastu tunneb huvi Air Balticu väikeaktsionär ja Taani lennufirma omanik Lars Thuesen.
Nordica juhatuse esimees Remco Althuis ütles ERR-ile, et lennufirma edasises tegevuskavas on kolm faasi ehk saabuv talv, tuleva aasta aprillist kuni 2026. aasta märtsini ning viimane faas, mis järgneb 2026. aasta märtsile.
"Me plaanime alles hoida oma praeguse lennukipargi ja ka meeskonna, kontori ja süsteemid," kirjeldas Althuis.
Althuisi sõnul on plaani osa lennufirma erastamine ning praegu käivad läbirääkimised potentsiaalse investoriga, kelleks on Taani ettevõtja Lars Thuesen. Thuesenile kuulub lennufirma Jettime, samuti on tal 2,03-protsendiline osalus Air Balticus.
Nordica nõukogu liikme ja kliimaministeeriumi asekantsleri Sander Salmu sõnul tulenes vajadus tegevuskava esitamiseks sellest, et SAS otsustas lühikese etteteatamisega loobuda suures mahus teenuse tellimisest.
Edasi arutatakse võimalikku erastamispaketti koos võimaliku investori ning erastamist läbi viia aitava konsultatsiooniettevõttega, märkis Salmu.
"Plaan annab ülevaate, millised lepingud on sõlmitud. Ettevõte on välja toonud, et neljale lennukile on sõlmitud kliendilepingud," rääkis ta.
Salmu sõnul on plaan väga dünaamiline. "Hetkel on mitmeid lahtisi küsimusi, praegu ei ole mõistlik väga detaili laskuda. Teatud mahus on lennukitele tööd leitud, aga suures mahus see töö veel jätkub," ütles ta.
Kukemelk: Thuesen on pigem riskikapitalist
Lennundusekspert, endine Nordica äriarendusjuht Sven Kukemelk ütles, et kui Nordical oleks vahendeid talv ise üle elada, ei näeks ilmselt seda, et aastaaruanne on esitamata. "Lennukite maashoidmine on suhteliselt keeruline. ma arvan, et pigem käib täna palavikuline töö selle nimel, et leida uusi kliente, et see üle elada," rääkis ta.
Kukemelk sõnas, et riik ei taha ilmselt tekitada taas olukorda, kus riiklik ettevõte läheb pankrotti. "See on riigi reitingule halb."
Tema hinnangul võib leida lühikest aega mõnele lennukile töö, aga sellisele lennukipargile pikemalt rakendust leida on keeruline, eelkõige vastu talve. "Me läheme praegu madalhooaega sisse. Lennufirmadel, eriti suurtel, on tihti suveks vaja täiendavat mahtu. Talvel pigem saadakse oma mahtudega hakkama."
Kukemelk tõi välja, et võimaliku rakendusena näiteks tšarterlendude jaoks ei suuda Nordica lennukid lennata piisavalt kaugele. "Väga raske on näha, kuhu nii kiiresti võiks jõuda. Minul ei ole usku sellesse, et neil oleks piisavalt reservi, et üle elada see talv," rääkis Kukemelk.
Kui riik on otsustanud lennufirmaga talve üle elada, siis seda saab Kukemelki sõnul teha, aga Transpordi Varahalduse vahenditest. "Või siis toimub turul mingisugune täiesti unikaalne hüpe ehk nad suudavad leida koostöö Finnairi, Lufthansa või kellegi suurega, kes otsustab neilt võtta strateegiliselt kaheksa või 10 lennukit," rääkis ta, lisades, et peab seda ebatõenäoliseks.
Lars Thuesen on Kukemelki sõnul lennunduses tuntud, kuid tegemist on pigem riskikapitalistiga, kel pole huvi paigutada Nordicasse suurt raha. Ta nentis, et Thuesenile kuuluva Jettime'i enda äri on tšarterlennud kaugetesse sihtpunktidesse.
"Ehk ei näe temas kindlasti ka strateegilist investorit, kes oleks huvitatud Nordica tänasest lennukipargist omaenda operatsioonide jaoks," ütles Kukemelk.
Toimetaja: Barbara Oja