Trump ajas juba oma esimesel ametiajal agressiivset tollipoliitikat ning kasutas seda hoovana, et kaubelda USA jaoks välja soodsamaid kaubanduslepinguid. Laias plaanis jäi aga senine maailmakaubandussüsteem toona samaks.  

Trump võib aga naasta Valgesse Majja ning tema teine ametiaeg võib tuua veelgi suuremad muutused. Ta võib kehtestada veelgi kõrgemad tollimaksud, ühe hinnangu kohaselt võivad need kerkida kõrgeima tasemeni alates 1930. aastatest, vahendas The Wall Street Journal. 

Lühiajalises perspektiivis võib see aidata USA majandust, Trump on lubanud lisaks veel langetada ettevõtete tulumaksu. Maailma majandusele mõjuks selline poliitika negatiivselt, see võib põhjustada omakorda globaalse kaubandussõja. Pikemas perspektiivis võib see lõpuks kahjustada ka USA majandust. Selle tagajärjel võib tekkida uus kaubandussüsteem, arvestades, et ka USA liitlased on Hiina suhtes üha kriitilisemad. 

Konservatiivse mõttekoja American Compass asutaja ja Trumpi tollipoliitika toetaja Oren Cass rääkis, et lõppmäng poleks selline, kus tagasi jõutakse 1995. aastasse. 

Vabakaubanduses valitses 1995. aastast kuni 2016. aastani konsensus, see üksmeel ei pruugi aga tagasi tulla isegi siis, kui Kamala Harris võidab järgmised valimised. Ka tema võib karmistada Hiinale kehtestatud tollitariife.

Pole veel selge, kui mahukad tariifid Trump Hiinale kehtestaks. Ta on rääkinud 20-protsendist, samas korra on ta isegi rääkinud, et võib Hiina impordile lajatada 200-protsendilise tariifi. See võib tuua kaasa teiste riikide kättemaksu, polegi siis selge, kuidas asi lõpuks laheneks. Selline poliitika võib aga kesta aastaid. 

"Neid (tariife) on lihtne peale panna, raske ära võtta. Suure depressiooni ajal kogunenud kaubandustõkete eemaldamine kestis aastakümneid," ütles ajalehele The Wall Street Journal majandusajaloolane Doug Irwin. 

Samas Trumpi nõunik ja Wall Streeti ärihai Scott Bessent ütles juulis uudisteagentuurile Bloomberg, et Trumpi tollipoliitika võetaks kasutusele järk-järgult. 

"Ja ma arvan, et ka teistele riikidel antakse võimalus avada oma turud," rääkis Bessent. 

Veel üks Trumpi liitlane Robert Lighthizer rääkis, et tariifide eesmärk peaks olema USA kaubandusdefitsiidi kaotamine. Seega võib USA ajada karmi poliitikat isegi siis, kui teised riigid teevad järeleandmisi. 

Selline poliitika vajaks ka USA kongressi toetust. Trumpi esimesel ametiajal polnud vabariiklased tihti Trumpi protektsionismiga rahul. Samas poleks selge, kas kongress suudaks ka parima tahtmise korral Trumpi peatada. 

Trump ise on öelnud, et ta ei vajagi kongressi toetust, kuna tal on presidendina õigus tariife kehtestada. Samas on vabariiklaste parteis toimunud veel ka verevahetus ning seekord võib partei liikuda Trumpi selja taha.

Lisaks tuleb võtta veel arvesse, et viimati kui Trump oli ametis, valitses maailmas teistsugune geopoliitiline olukord. Venemaa väed on nüüd Ukrainas, Hiina muutub üha agressiivsemaks.

Suured tööstusriigid nagu Jaapan, Saksamaa ja Lõuna-Korea vaatavad nüüd julgeolekuprobleemide tõttu üha rohkem USA poole. Seetõttu võivad nad vastasseisu tekkimist vältida ning ei pruugigi anda karmi vastust Trumpi protektsionistlikule poliitikale.