"Tihe kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel areneb järjest konkreetsemaks. Täna allkirjastatud teekaart lähtub uutest NATO kaitseplaanidest. Selle üks põhilisi punkte on pikaajaline kokkuleppe, et Ühendkuningriik määrab Eestis tugevduseks [oma] 4. brigaadi, mida hoitakse ja arendatakse Ühendkuningriigis kõrges valmiduses Eesti tugevdamiseks kriisi või konflikti korral," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Pevkur kohtus neljapäeval Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise kõrval oma Briti kolleegi John Healeyga ja kaks ministrit allkirjastasid kahepoolse kaitsekoostöö teekaardi, mis paneb paika Eesti ja Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse tugevdamiseks Eestis, teatas kaitseministeerium.

Ühisdeklaratsiooni kohaselt hakkab Ühendkuningriik hoidma oma 4. brigaadi alates 2025. aasta juulist kõrges valmisolekus, et tugevdada vajaduse tekkimisel kiiresti Eesti kaitset lähtudes NATO kaitseplaanidest. "Ühendkuningriik ja Eesti töötavad ühiselt brigaadi varude ja varustuse Eestisse eelpaigutamise plaani kallal, edendades integratsiooni ja koostalitusvõimet vastavalt Eesti kaitseplaanidele, võimaldades [kaitse] kiiret tugevdamist kriiside ajal," seisab deklaratsioonis.

Kaitseminister Pevkur märkis pressiteate vahendusel, et brigaadi varustuse eelpaigutamise raames suunab Ühendkuningriik Eestisse uusimat ja kaasaegseimat lahinguvarustust, nagu näiteks liikursuurtükke Archer, soomustransportööre Boxer ja Ajax, ning Challenger 3 tanke.  

Pevkuri sõnul hõlmab brigaadi arendustegevus ka regulaarseid õppusi, millega harjutatakse brigaadi siirmist Eestisse. Järgmine selline on näiteks 2025. aasta suurõppus Siil, kuhu Eestisse määratud tugevdusbrigaad siirmise harjutamiseks tuleb.  

Lisaks tugevdusbrigaadile on alaliselt Eestis Ühendkuningriigi soomustatud lahingugrupp, mis on 2017. aastast olnud ja jääb Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Ühtlasi toetab Ühendkuningriik Eesti diviisi ja selle peakorteri arendamist lisaks staabiohvitseridele ka diviisi ülema asetäitjaga, mille täidab Ühendkuningriigi brigaadikindral, ning nõustab Eesti kaitseväe pikamaa kaudtule võimekuse arendamist.  

Eesti diviisi kuuluvad kaks brigaadi - peamiselt Tapal baseeruv 1. jalaväebrigaad ja Lõuna-Eestis paiknev 2. jalaväebrigaad.

Eesti tagab omalt poolt liitlaste vastuvõtuks parimad võimalikud tingimused ja taristu, sealhulgas võimalused õppuste läbiviimiseks ja logistilise toe. Teekaart sisaldab ka kokkuleppeid koostööks ühishangete vallas ja kaitsetööstuse arendamise võimaluste osas, teatas kaitseministeerium.

ERR teatas eelmise aasta oktoobris, et Ühendkuningriik on Eesti kaitseks lubanud raske mehhaniseeritud brigaadi. Brittidel peaks selliseid tankide ning jalaväe lahingumasinatega varustatud üksusi pidevas valmisolekus olema kaks ning need on Briti maaväe ühed võimsamad üksused