Seni ei tea avalikkus täpselt, milline on Ühendkuningriigi Eesti kaitseks lubatud brigaad. Samas kaitseministeerium seda teab, kinnitas kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton.

"Eesti riigile on täpselt teada, milline see brigaad on, koos selle brigaadi numbriga. Punkt üks see on põhimõtteliselt poliitiliselt ära otsustatud ja punkt kaks meil on täiesti kindel teadmine, mis brigaad see saab olema," rääkis Duneton ERR-ile. "Ühendkuningriik on meile selle teada andnud."

Duneton lisas, et see on kõrges valmiduses raske mehhaniseeritud brigaad.

2021. aastal otsustatud Briti armee reformikava "Future Soldier" ehk "Tuleviku sõduri" järgi on brittidel selliseid brigaade kaks. Briti 3. diviisi koosseisus 12. ning 20. soomustatud brigaadid. Kui ülejäänud Briti brigaadid on mitmete eriliste võimetega, siis need kaks brigaadi on piltlikult öeldes Briti armee raskekahurvägi.

Reformikava järgi on need kaks brigaadi mõeldud pakkuma heidutust ning võitlema kõige tugevamate vastastega. Need on Briti kolmanda diviisi otsese lahinguvõime nurgakiviks ning plaanitakse lähiaastatel varustada brittide uuemate tankidega Challenger 3, jalaväelahingumasinatega Ajax ning soomustransportööridega Boxer.

Siiski seni, kuni Briti brigaadi nime ei ole avalikult välja öeldud, püsib võimalus, et Eestile on määratud mõni muu üksus.

Duneton tõdes, et täpselt see, millises koosseisus brigaad Eestisse tulema peaks, ei ole lõpuni veel kindel. "Läbirääkimised, täpselt milliseid raskebrigaadi elemente Eesti ise arvaks, et oleks kõige mõistlikum siia tuua, ja milline täpselt see brigaadi koosseis välja näeb, selles osas kaitsevägi peab praegu konsultatsioone."

Ka ei ole britid armee uuendustega veel valmis. Näiteks esimesed lahingumasinaid Ajax peaks teenistusse jõudma alles 2025. aastal ning täieliku lahinguvalmiduse peaks uute masinatega üksused saavutama alles 2028. või 2029. aastal. Sarnaselt ootab Briti armee pea 150 Challenger 3 tanki aastaks 2027.

Kuid britid on ka olemasoleva varustusega valmis vajadusel Eestile appi tulema rõhutab Duneton.

Veel on oluline, et see brigaad tuleb kriisiolukorras juba olemasolevatele üksustele lisaks. Ehk brittide panus ei piirdu tegelikult vaid brigaadiga, juba on Tapal brittide pataljon, mis tegutseb Eesti esimese brigaadi koosseisus.

Lisaks arutatakse praegu, kas britid saadavad Eesti diviisile veel juurde erilisemaid võimeid – olgu see kaudtuli, sideüksused või midagi muud.

"Läbirääkimised erinevate liitlastega nende võimete Eestisse toomiseks käivad. Konkreetselt Ühendkuningriigi kohta on veel vara öelda. Sõjaväelased teevad erinevat planeerimistööd ja neid võimalusi kaalutakse," ütles Duneton.

Eelkõige arutatakse praegu, millised briti brigaadi üksused või tehnika peaks Eestisse olema eelpaigutatud. Nagu nimi viitab, siis on raske mehhaniseeritud brigaadi rasketehnikat keeruline kiiresti liigutada, plaani järgi peaks osa selle varustusest Eestis ladudes tulevikus valmis olema.

Kogu brigaadi Eestisse siirdamist harjutatakse esimest korda 2025. aastal.