Eestil on olemas masinad ja paiknemisalad nii pataljoni kui ka siia planeeritud kergebrigaadi, kuhu võib kuuluda kuni 5000 inimest, vastuvõtmiseks, kui peaks tekkima vajadus neid rahuaegse heidutusmeetmena riiki siirata, seisab auditis. Kergebrigaadi vastuvõtmist pole seni läbi harjutatud, valmidust selleks testitakse 2025. aastal planeeritud õppuse käigus.

Auditi kohaselt on kaitsevägi kavandanud brigaadi paiknemise, harjutamise ja lahinguks valmistumise alad, kuid paiknemises, harjutamise korralduses ning logistiliste kokkulepete paikapidavuses saab kindel olla vaid siis, kui need läbi harjutada, rõhutab riigikontroll oma auditis.

Kui aga peaks tekkima vajadus keerukamaks ülesandeks, rasketehnikaga brigaadi vastuvõtmiseks, siis võivad riigikontrolli hinnangul tekkida takistused paiknemisaladele jõudmisel ning sealt edasi liikumisel juhul, kui lepingupartneritega sõlmitud kokkulepetest ei ole võimalik kinni pidada või puuduvad eelnevalt sõlmitud kokkulepped tsiviiltaristul vedude korraldamise kohta. Piiratud arvu eriotstarbeliste treilerite ning maanteel suurendatud mahus liikumise piirangute tõttu ei toimuks rasketehnika transport sujuvalt. Tehnikat ning varustust ei saa ka raudteel vedada, sest pole sobivaid platvormvaguneid. Transpordi korraldamiseks peaks arvestama nende piirangutega, rõhutas riigikontroll.

Raskusi tekitab ka see, et kehtiv vedelkütusevaru seadus ei võimalda arvestada riigi strateegilise vedelkütusevaru moodustamisel liitlaste täiendavate üksuste vajadustega, tõdes riigikontroll. AS-i Eesti Varude Keskus hallatavat riigi vedelkütusevaru ei saa kehtiva vedelkütusevaruseaduse järgi riigi sõjaliste vajaduste katmiseks kasutada. Rahuaegses olukorras, kus liitlasüksuste siinviibimine nõuab lisakogust vedelkütust, peab samal ajal olema kütus piiranguteta kättesaadav ka Eesti inimestele, elutähtsate teenuste osutajatele ning sisejulgeoleku ja avaliku korra tagajatele.

Riigikontroll märkis ka, et kuni 2024. aastani ei tegelenud kaitseministeerium piisavalt teiste ministeeriumide suunamisega, et need tegeleks oma vastutusvaldkonda jäävate ülesannetega liitlaste täiendava sõjalise üksuse vastuvõtmiseks valmistumisel. Selle põhjus oli see, et kaitseministeerium oli rahvusvahelise julgeolekuolukorra pingestumise tõttu rõhu pannud ennekõike kaitseväe suutlikkuse parandamisele liitlaste vastuvõtmisel, kuigi liitlaste vastuvõtmise sujuv korraldus sõltub palju suuremast hulgast asutustest ja rohkematest teguritest, kui seni kaitseministeeriumi fookuses on olnud, tõdetakse auditis.

Siiski on kaitseministeeriumi eestvedamisel alates 2024. aastast astutud olulisi samme, et liitlasi suuremas mahus vastu võtta. Aasta esimeses pooles taastus õppuste planeerimine ning vastuvõtva riigi toetuse juhtkomitee töö, keskendudes Eestile kaitseks lubatud Ühendkuningriigi brigaadi vastuvõtmisele: seda on harjutatud teiste ministeeriumide ja allasutustega lauaõppusel, vastuvõtva riigi toetuse juhtkomitees planeeritakse 2025. aastal õppuse raames Ühendkuningriigi kergebrigaadi vastuvõtmist, samuti on uute kokkulepetega suurendatud kättesaadavate eriotstarbeliste treilerite arvu ja ehitatud on kaitseväe paiknemisalasid.

Auditi ajaks ei olnud need plaanid veel täies mahus realiseerunud ning nende tegevuste tulemused selguvad ajapikku, märkis riigikontroll.

Riigikontroll soovitab kaitseministeeriumil senisest aktiivsemalt suunata ja nõustada teisi ministeeriumeid ja valitsemisalasid vastuvõtva riigi toetuse ettevalmistamisel. Lisaks soovitab riigikontroll kaitseministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja kliimaministeeriumiga töötada välja selge lahendus, kuidas toimub liitlaste vedelkütusega varustamine, samuti analüüsida, kuidas tagada liitlaste rasketehnika sujuv ja läbimõeldud liikumine.

NATO riigid on vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse astunud ühiseid samme alliansi idatiiva kindlustamiseks. Liikmesriigid on välja töötanud uued regionaalsed kaitseplaanid, mille rakendamiseks peab Eesti olema valmis vastu võtma liitlaste lisaüksusi. Hetkel on Ühendkuningriik lubanud saata vajaduse korral Eestisse kõrges valmiduses kergebrigaadi, mis toetab regionaalsete kaitseplaanide rakendamist ja heidutuse tugevdamist. Eesti peab omalt poolt olema valmis liitlaste kergebrigaadi tõrgeteta vastu võtma ja toetama, et saabunud liitlased saavutaks lahinguvalmiduse.

Riigikontroll auditeeris kaitseministeeriumi, kliimaministeeriumi, siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeid, millest sõltub liitlaste vastuvõtu sujuvus, ning selgitas välja asjaolud, mis aeglustavad siirmist ja takistavad liitlaste kohapealset tegevust. Auditi fookuses oli liitlaste lisaüksuste vastuvõtmine rahuajal, mil riigis kehib üldine kaitsevalmidus.