"Ühendkuningriik ja Eesti jätkavad tihedat koostööd tagamaks, et Ühendkuningriik oleks täielikult integreeritud Eesti kaitseväe juhtimisüksusega, Ühendkuningriigi brigaad oleks ühendatud Eesti diviisiga ja täielikult integreeritud Eesti riigikaitseplaani," öeldakse Vilniuses NATO tippkohtumise raames kaitseminister Hanno Pevkuri ja tema Briti kolleegi Ben Wallace'i allkirja saanud avalduses.

Samas lubatakse, et Ühendkuningriik harjutab regulaarselt vägede siirmist Eestisse kuni brigaadi tasemeni vastavalt NATO regionaalsetele kaitseplaanidele ning samas Eesti tagab Ühendkuningriigi alalise kohaloleku ja lisavägede toomise toetamiseks sobivad tingimused.

Avalduse kohaselt kohustuvad Eesti ja Ühendkuningriik hoidma oma vägesid NATO regionaalsetes kaitseplaanides nõutud valmisolekuks sobival tasemel ja tegema koostööd, et uurida võimalusi varustuse ja laskemoona tulevaseks eelpaigutamiseks Eestisse.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles Vilniuses pärasrt deklaratsiooni alla kirjutamist ERR-ile, et selle tähtsaim tulemus on väga selge plaan brittide Eesti diviisi integreerimiseks.

"Esiteks järgmisel aastal tuleb siis brittide kõige kõrgemas valmiduses olev brigaad Eestis õppusele, mis on nendel nii-öelda siis põhimõtteliselt nipsust valmis liikuma," rääkis minister. "Teiseks, meile põhiliselt allokeeritud brigaad, mis jääbki ainult Eesti kaitseks, on tulemas 2025. aastal ja sealt edasi aastatel."

"Kolmandaks brittide soov oleks näha meie staabiohvitsere ka nende brigaadide juures koos harjutamas," märkis Pevkur. "Neljandaks vaatavad britid praegu, et saaks [Eestisse] ette paigutada nii moona kui uusi võimeid," jätkas ta.

"Ja viiendaks, mis on tegelikult hästi oluline, on see, et kogu see tegevus peab olema ranges kooskõlas just eile (teisipäeval NATO tippkohtumisel - toim.) kinnitatud regionaalsete kaitseplaanidega. See on miski, ilma milleta me kindlasti edasi liikuda ei saa," rõhutas Pevkur.

"Eesti jaoks on äärmiselt oluline, et liigume edasi Ühendkuningriigi brigaadi integreerimisega meie diviisi. Teame täpselt, millised üksused Eestisse tulevad ja meil on olemas plaan siirmisõppuste läbiviimiseks, et harjutada läbi meie kaitseks määratud brigaadi liikumist Eestisse ja koostoimimist Eesti diviisi koosseisus," ütles Pevkur ministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on Eesti jaoks tegu olnud pikaaegse eesmärgiga. "Kaitseväe juhataja peab väga täpselt teadma, milliste üksuste, millise varustusega ta sõja korral arvestada saab," lisas Pevkur.

Lisaks leppisid kaitseministrid kokku Ühendkuningriigi ohvitseride kaasamises Eesti diviisi juhtkonna töösse.

"Need kaks põhilist asja – siirmisõppused ja juhtimine on oluline osa Eesti kaitsevõime tugevdamisest ja uute kaitseplaanide elluviimisest. Omalt poolt jätkame kiirendatud korras oma taristu arendamist, et saaks toetada nii Ühendkuningriigi alalist kohalolekut kui ka vajadusel siia tulevaid tugevdusvägesid," selgitas Pevkur.

Ühendkuningriik on toonud NATO tugevdatud kaitseplaanide raames Eestis oma lahingugrupi ning on lubanud seda vajadusel tugevdada Eesti kaitseks spetsiaalselt eraldatud kõrges valmisolekus brigaadiga.