PPA hakkab katsetama ujuvat piiritaristut
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) plaanib katsetada, kuidas sobib Eesti oludesse ujuv piiritaristu. Ameti hinnangul oleks poiahelikku või pontoonidel seisvat aeda tarvis eelkõige nendesse kohtadesse, kus piiriveekogu ebaseaduslik ületamine on lihtsam.
Juunis tabas politsei- ja piirivalveamet neli üle Narva jõe Eestisse ujunud meest. Kuu aega hiljem peeti Lämmijärvel kinni kummipaat, millega proovis Eestisse pääseda 13 Indiast pärit inimest. Kui niinimetatud rohelisele piirile kerkib kõrge tara, siis võivad ebaseaduslikud piiriületajad ja meie idanaaber uusi kanaleid otsida.
PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar märkis, et 338-kilomeetrisest Eesti-Vene piirist on maismaal kõigest 135 kilomeetrit.
"Oleme kaalumas pilootprojekti raames veetaristu rajamist meie idapiirile," sõnas Kommusaar. "Oleme maailmas ringi vaadanud, millised võimalikud lahendused on olemas."
Politsei on katsetamiseks välja valinud kaks lahendust. Neist esimene kujutab endast pikka üksteisega seotud poide süsteemi, mis kinnitub ankrutega veekogu põhja.
"Süsteem on üles ehitatud sellisena, et kui keegi üritab seda veetaristut ületada, siis ei jää tema kaatrist või sõiduvahendist suurt midagi järgi," rääkis Kommusaar, kelle sõnul saab kasutada eri suurusega poisid. "Väga keerulistes kohtades on selliseid pallide süsteeme, millel on peal isegi lõiketerad," lisas ta.
Vees kergesti pöörlevatest poidest ei saa ka üle ronida. "Nendest ei ole võimalik kuskilt kinni haarata. Ja nad liigutavad inimese sellele poole tagasi, kust ta tuli," selgitas Kommusaar.
Sellise mõnesaja meetri pikkuse poiaheliku paigaldas USA Texase osariik 2023. aasta suvel Mehhiko piiril kulgevale Rio Grande jõele. Joe Bideni administratsioon proovis taristu rajamist keelata, öeldes, et see takistab jõel paadiliiklust, kuid kohus andis õiguse osariigile.
Teine võimalik lahendus kujutab endast lihtsustatult pontoonidel ujuvat aeda.
"Kui osa ajast aasta jooksul mõnes jõesängi osas vette ei ole, on ta oma olemuselt tavaline aed. Ja kui sellesse piirkonda tuleb vesi tagasi, siis ta tõstab taristu üles," kirjeldas Kommusaar lahendust, mis võib tema sõnul sobida näiteks Narva jõe kuivsängi.
PPA uurib, kas ujuv taristu peab ka jäätumisele vastu.
Kuni kolm aastat kestva katseprojekti tarbeks on politsei- ja piirivalveametil kasutada miljon eurot. Kommusaar rõhutas, et praegu on veel vara otsustada, kas ujuva taristuga kaetakse tulevikus kogu vett mööda kulgev idapiir.
"Selle eelduseks ongi erinevad katsetused, et läbi testida ja katsuda, et kas nendest lahendustest on üldse abi," sõnas Kommusaar.
Muuhulgas loodab amet katsetuste käigus teada saada, missugused süsteemid sobivad kiire jõevooluga.
"Kolmas, mitte vähemtähtsam küsimus on, mis juhtub nendega talveperioodil ja kas neid on võimalik talveperioodil kasutada sellisena, et neid ei ole vaja sealt ära viia ja nad peavad vastu ka jääoludele," lisas Kommusaar, kelle sõnul võiks Eesti olla omamoodi katselabor.
"Kui me siin leiame hea lahenduse, mis veekeskkonnas töötab, siis ma usun, et meie naabritel on sarnane huvi," ütles ta.
Katsetustega alustatakse järgmisel aastal. Fookusesse võetakse kohad, kus piiriületus on lihtsam.
"Me räägime nendest kohtadest, kus inimesed, kes otsustavad ebaseaduslikult piiri ületada, saaksid seda kiiresti teha, jättes meile võimalikult väikse reageerimisaja," ütles Kommusaar.
Narva jõe puhul pannakse fookus muuhulgas kuivsängile.
"Teine osa on pigem Lämmijärve ja Värska ümbruses, kus on ka neid madalaid ja kitsaid kohti, kust on võimalik paadiga või kasvõi ujudes kiirelt piiri ületada," lisas Kommusaar.
Ujuv taristu on kindlam piirimärk kui üksikud poid
Ka seni on politsei- ja piirivalveamet piiriveekogudesse poisid pannud, kuid need on mõeldud navigatsioonimärkideks paadijuhtidele, et nad ettevaatamatusest välismaale ei eksiks. 23. mai öösel varastasid Vene piirivalvurid Narva jõelt 24 poid, mida Eesti pole tänaseni tagasi saanud.
Venemaa väitel asusid poid nende territooriumil. Eesti võimude kinnitusel ei vasta see tõele. Pärast vargusest teada saamist tegi Eesti Venemaale ettepaneku Narva jõe põhi ühiselt üle mõõta, kuid idanaaber seadis selle tingimuseks piirilepingu ratifitseerimise. Välisminister Margus Tsahkna ütles augustis, et Venemaa vastus pole asjakohane.
Küsimusele, kas ujuv piiritaristu võiks kunagi need poid asendada, vastas Kommusaar, et see on kindlasti üks lahendus, millega saab oma piiri markeerida sellisena, et ei teki kahetimõistetavaid olukordi ja vettemärgitav joon on kõigile üheselt arusaadav.
Kommusaar rõhutas samas, et katseprojektina pole kiirevooluline Narva jõgi fookuses.
Praegu Narva jõel olevad poid korjab PPA talve saabudes välja. Küsimuse peale, kas kevadel pannakse poid ka sinna, kust Venemaa need ära varastas, viitas Kommusaar, et sellega tegelevad diplomaadid.
"Aga meie asutuse huvi on kindlasti mitte tekitada halle olukordi. Ja nii ebaseaduslike piiriületuste vaates kui ohutu liiklemise kontekstis on oluline, et piir oleks meie jaoks markeeritud ning kõik teavad, kus on lubatud ja mis on lubatud," rõhutas Kommusaar.
Toimetaja: Mari Peegel