Siseminister Igor Taro rääkis "Välisilmas", et loodetavasti saavad tema ametiajal kõige tähtsamad põhitööd Eesti-Vene piirile tõkete ehitamisel lõpetatud. Tema sõnul on kavas see ka koalitsioonikõnelustel kirja panna.

Samas lisas Taro, et piir ei saa kunagi päris valmis. "Uusi väljakutseid tuleb kogu aeg juurde, tehnilisi väljakutseid tuleb juurde. Kui aastaid tagasi piiriehitust planeeriti, siis näiteks droonituvastamise, droonitõrje võimekuse peale keegi ei mõelnud. Praegu see on päris oluline kuluartikkel ja selline tööde maht, millega hetkel tegeletakse," rääkis ta.

Taro märkis, et sisejulgeolekusse on olnud vaja leida palju vähem raha kui riigikaitsesse, kuid siiski ei ole suudetud seda siiani teha.

"Kui me riigikaitse osas kõneleme miljarditest – 1,5 miljardi juurde leidmise vajadusest –, siis kõik asi, mis sisejulgeolekut puudutab, on paari suurusjärgu võrra väiksemad summad. Aga neid pole suudetud võimalikult kiiresti üles leida ja rakendada. Aga mulle tundub, et võib-olla probleemi akuutsus hakkab järjest rohkem tunda andma ja lõpeb ära see kummivenitamine," rääkis siseminister.

Vastates küsimusele, kas arvestades võimalikku sõjalist ohtu võiks Eestis olla relvaloa saamine lihtsam, ütles Taro, et relvaseaduse muutmist analüüsitakse praegu tõsiselt.

"Sellele teemale on huvigrupid hakanud jõuliselt tähelepanu pöörama. Kui sooviksime vältida sellist olukorda nagu Ukrainas oli Kiievi kaitsmise esimestel päevadel, kus automaadid tuli kätte anda väljaõppimata inimestele, siis võib-olla oleks mõistlik selle peale ette mõelda ja vaadata, kuidas väljaõppevõimalused tagada kõigile, kes on selleks valmis, kes selleks soovi avaldavad. Loomulikult, seal alati jääb turvalisuse, taustakontrolli teema üles. Aga hetkel arvan, et analüüsime väga tõsiselt seda teemat, mis relvaseaduse muutmist puudutab. Kui kaugele me minna saame, seda ei oska hetkel öelda, aga see on kindlasti jututeemaks," rääkis ta.

Taro sõnul on temani jõudnud ka ekspertide ettepanekud relvaseaduse muutmiseks ja koalitsioonipartnerid tutvuvad nendega. "Ma iseenesest näen koalitsiooni tasemel valmisolekut sel teemal arutada," sõnas ta.

Relvaloa saamise lihtsustamine on Taro sõnul üks teema, kuid sel juhul on vaja ka harjutuskohti juurde. Ministri hinnangul ei pea need tingimata olema lasketiirud, vaid ka laskepaigad.

"Võiks raamist välja mõelda. Üks asi on tiir kui suur ja kallis taristuobjekt, aga on võimalik rajada näiteks laskepaik, mida inimene rajab enda tarbeks. See ei ole avalik, aga ta saaks seal harjutada," ütles ta.

"Seal peavad ka olema teatud nõuded täidetud. Hetkel on tähelepanu juhitud, et need nõuded on liiga keerulised, et võiks olla laskepaikade rajamine lihtsam. Ma enda Kaitseliidu kogemusest võin meenutada seda, et tiiruaegade saamine üldse üksuse harjutamiseks on olnud küllaltki keeruline. Isegi pärast seda kui Kagu-Eestis täiendavad arendused tehti ja mõned tiirud avati, ikkagi pääsesid lasketiiru võrdlemisi harva. Sellest kindlasti ei piisa, et omandada heal tasemel laskeoskust," lisas minister.

Vene ja Valgevene kodanikelt Eestis kohalike omavalitsuste valimistel valimisõiguse äravõtmist Taro julgeolekuriskiks ei nimetanud. Tema sõnul on sisejulgeolekurisk olnud pigem alati neis Eesti elanikes, keda Venemaa saab kasutada ettekäändena teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks ja hübriidrünnakute korraldamiseks.

"See (valimisõiguse äravõtmine) võiks iseenesest kaasa aidata sellele, et see stimuleeriks inimesi, kes soovivad end kohaliku kogukonnaga, selle riigiga siduda, otsustada, kes võiks kohalikel valimistel juhtimise üle võtta. See võiks stimuleerida kodakondsuse võtmist ja nende avalduste esitamist eriti kodakondsuseta isikute puhul, aga miks mitte ka Vene kodanike puhul," rääkis ta.

"See protseduur ei ole kaelamurdev. Igal nädalal antakse valitsuse otsusega kümnetele inimestele kodakondsus naturalisatsiooni korras. Järelikult need nõuded on täidetavad. Neid lisastiimuleid on vaja," lisas Taro.