Oluline esmaspäeval, 21. oktoobril kell 20.56:

- Ukraina luure: Brjanski oblastis tapeti Vene sõjakurjategija Golenkov;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga erakordselt palju sõdureid;

- Meduza: Venemaa Musta mere laevastik lahkus Krimmist droonirünnakute tõttu;

- The Telegraph: Ukraina arendas relva Shahed-tüüpi droonide allatoomiseks;

- Vene vägi ründas Ukrainat üle saja drooniga, neist 59 tulistati alla;

- Zelenski sõnul kindlustas Ukraina võiduplaanile lääneliitlaste toetuse;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1710 sõdurit.

Austin teatas Kiievis uuest 400 miljoni dollari suurusest abipaketist Ukrainale

USA kaitseminister Lloyd J. Austin, kes saabus esmaspäeval Kiievisse visiidile, teatas uuest 400 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale.

"Soovin kuulutada välja presidendi 400 miljoni dollari suuruse abipaketi Ukrainale laskemoona, sõjavarustuse ja relvade jaoks," ütles Austin kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Austin kinnitas, et USA jätkab Ukraina abistamist vastavalt kahepoolsele julgeolekuleppele, mille president Zelenskõi allkirjastas president Joe Bideniga.

"Seetõttu on mul hea meel arutada teiega täna meie strateegilise partnerluse edasist tugevdamist," rõhutas Austin.

Austini visiidi eesmärk on kinnitada USA toetust Ukraina võitlusele oma vabaduse eest, teatas Pentagoni veebileht. Tegemist on USA kaitseministri neljanda visiidiga Ukrainasse.

Oblastijuht: Zaporižžjas sai raketilöögis surma kaks, viga 15 inimest

Vene väe raketilöögis Ukraina Zaporižžja linnale hukkus esmaspäeva hommikul kaks ja sai vigastada 15 inimest, teatas Zaporižžja oblasti juht Ivan Fedorov.

Oblastijuhi sõnul on kolm kannatanut raskes seisundis.

Venemaa raketirünnak tabas Zaporižžja elamurajoone. Lisaks elumajadele hävis osaliselt kahekorruseline lasteaed, lööklaine ja praht kahjustasid autosid.

Ukraina luure: Brjanski oblastis tapeti Vene sõjakurjategija Golenkov

Venemaal tapeti sõjakurjategija Dmitri Golenkov, kelle laip leiti pühapäeval Brjanski oblastis Suponevo külast, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus (HUR) Telegramis.

"Vene sõjakurjategija Dmitri Golenkovi surnukeha leiti mitme peavigastusega, mis tõenäoliselt põhjustati haamriga. Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus meenutas, et iga sõjakuriteo eest makstakse õiglaselt kätte," seisab teates.

HUR-i teatel oli Golenkov Venemaa õhujõudude Šaikovka lennuväljal asuva pommitajatega Tu-22M3 relvastatud 52. raskepommitajate rügemendi lendur.

"Ta osales 2022. aasta 27. juunil raketirünnakutes Ukraina tsiviilobjektidele, sh Amstori kaubanduskeskusele Krementšuki linnas Poltava oblastis. Rünnaku ajal 27. juunil 2022 oli kaubanduskeskuses umbes tuhat inimest," kirjutab HUR.

Sõjakuriteo tagajärjel hukkus 22 inimest ja kümned said vigastada.

Golenkov vastutab ka Dnipro elumajale 14. jaanuaril 2023 korraldatud raketirünnaku eest, milles hukkus 46 Ukraina tsiviilisikut, sealhulgas kuus last, lisas ministeerium.

Foreign Affairs: Ukraina peab murdma olukorra rindel

Ukraina peab pöörama olukorra rindel vastupidiseks, et saavutada mõju Venemaa üle, Lääne partnerid ärgitavad Kiievit üha enam läbirääkimistele, mis võivad kaasa tuua riigile ohtlikud tagajärjed, kirjutab portaal Unian vahendades väljaannet Foreign Affairs.

Ukraina valitsus teab, et Lääne toetus ei ole piiramatu. Sõda Venemaaga on kestnud juba ligi kolm aastat, mistõttu avaldavad partnerid Kiievile tugevat survet, ärgitades seda Kremliga läbi rääkima.

Kuningliku Ühendatud Kaitseuuringute Instituudi maismaasõja vanemteadur Jack Watling arvas, et praegu on Ukraina jaoks Venemaaga läbirääkimisi alustada ohtlik.

Analüütik meenutas, et augustis tungisid Ukraina sõjaväelased üle piiri Venemaa Kurski oblastisse ja vallutasid isegi osa Venemaa ala. Sellel operatsioonil oli kolm peaeesmärki: näidata läänepartneritele jõudu, püüda Vene väge Donbassist eemale tõmmata ja hõivata läbirääkimiste puhuks vaenlase ala.

Watling märkis, et Kurski operatsiooni esimene eesmärk saavutati. Teine ebaõnnestus, sest venelased jätkavad Donbassis edasiliikumist. Kolmas eesmärk on saavutatav, kui Ukraina suudab hoida osa Venemaa ala enda kontrolli all.

Lisaks on läbirääkimiste käigus keeruline lahendada mitut olulist küsimust. Näiteks kontroll Zaporižžja tuumajaama üle, mille venelased hõivasid 2022. aasta märtsis.

Teine oluline läbirääkimiste teema on sanktsioonid. Ukraina ja tema läänepartnerid tahavad, et need jääksid pärast sõda püsima, kuid tõenäoliselt peavad nad tegema mõningaid järeleandmisi.

Analüütik lisas, et Ukraina ja Venemaa esitavad endiselt üksteisele vastuvõetamatuid nõudmisi. Läbirääkimiste kõige tõenäolisem tingimus oleks relvarahu ilma laiema rahulepinguta.

Venemaa võib nõuda Ukrainalt loobumist igasugustest sõjalistest kokkulepetest Läänega. Kiiev nõuab, et Moskva tagastaks kõik hõivatud alad.

Ukraina jaoks on peamine oht, et pärast läbirääkimisi võivad tema partnerid oma toetust vähendada. Kui Kiiev jääb vähe mobiliseerituks ja väljavaadeteta olulisteks välisinvesteeringuteks, võib Venemaa suvalisel ajal ründeoperatsioone jätkata.

Watling rõhutas, et Kiiev peab pärast relvarahulepet kaasama USA toel lääne vägede koalitsiooni. 1994. aasta Budapesti memorandumi läbikukkumine, millega Venemaa, USA ja Suurbritannia lubasid tagada Ukraina terviklikkuse, viitab sellele, et vajadus välismaiste sõjaväelaste kohaloleku järele on õiglane.

Et Venemaa nõustuks sellise tingimusega, peab Euroopa kaitsetööstus näitama, et suudab varustada ja toetada suurt väge. Seetõttu peab Euroopa suurendama kaitseinvesteeringuid.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga erakordselt palju sõdureid

Vene vägede jaoks oli pühapäev, 21. oktoober Ukraina andmetel inimkaotuste suuruselt teine kõige raskem päev alates täitemahulise sõja algusest.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et viimase ööpäeva jooksul kaotas Vene armee 1710 sõdurit, mis on suuruselt teine number kahe ja poole aasta jooksul.

Moskva vägede jaoks kaotustelt suurim päev on 13. mai, mil vägi kaotas 1740 inimest.

Vene armee kaotused oli märkimisväärselt kõrged ka eelmise nädala neljapäeval, 17. oktoobril, kui Ukraina teatel kaotasid Vene väed 1530 sõdurit.

Ukraina avaldatud andmed ei täpsusta, kui suure osa arvust moodustavad hukkunud ja haavatud sõdurid, kuid üldine konsensus on, et arv hõlmab surnuid, haavatuid, teadmata kadunud ja vangistatud.

Meduza: Venemaa Musta mere laevastik lahkus Krimmist droonirünnakute tõttu

Venemaa tippametnik Dmitri Rogozini sõnul oli Vene laevastiku lahkumise peamine põhjus Ukraina vägede droonirünnakud, kirjutab Meduza.

Vene poliitiku sõnul oli Musta mere laevastik sunnitud Ukraina droonide tõttu "registreeringut muutma."

"Musta mere laevastik oli sisuliselt sunnitud oma registreeringut muutma, sest meie suured laevad olid muutunud lihtsalt vaenlase mehitamata laevade suurteks sihtmärkideks," ütles Rogozin.

Selle aasta 1. veebruaril teatas Ukraina kaitseluure, et Ukraina eriüksuste sõdurid hävitasid Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu kuuluva raketikaatri Ivanovets.

4. augustil aastal 2023 viis Ukraina julgeolekuteenistus Venemaal Novorossiiski lahes läbi erioperatsiooni. Mehitamata pealveelaev (USV) kahjustas dessantlaeva Olenegorskiy Gornyak.

Ukraina luure teatas, et seoses Ukraina rünnakutega Vene mereväe vastu üritavad venelased rajada mereväebaasi Otšamtširasse, mis on linn Venemaa poolt okupeeritud Gruusia Abhaasia piirkonnas.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel olid Ukraina väed 2024. aasta alguse seisuga alates täismahulise sissetungi algusest hävitanud ligikaudu 33 protsenti kõigist Venemaa Musta mere laevastiku lahingulaevadest.

The Telegraph: Ukraina arendas relva Shahed-tüüpi droonide allatoomiseks

Uut drooni Sting kasutatakse tavaliste õhutõrjesüsteemide asemel Shahed-136 droonide jälitamiseks ja allatoomiseks, eesmärgiga kaitsta Ukraina linnu Venemaa rünnakute eest, kirjutab The Telegraph.

Arendaja Wild Hornets väidab, et droon suudab lennata kiirusega üle 160 kilomeetrit tunnis ja umbes kolme kilomeetri kõrgusel.

Stingil on klassikaline neljakopteri disain, mille keskelt ulatub välja suur kuppel, kus asuvad lõhkepea ja kaamera.

Drooni juhitakse maapinnalt VR-peakomplekti abil, mis võimaldab operaatoril täpselt näha, kuhu see lendab. Tulevastel versioonidel on AI-ga juhitav sihtimissüsteem, mis võimaldab piloodil lukustada vaenlase sihtmärke.

Väljaanne märgib, et sarnaseid droone kasutatakse praegu ka Vene luuredroonide allatoomiseks, mis lendavad kõrgel ja aeglaselt üle lahinguvälja. Sting on aga esimene droon, mis on spetsiaalselt loodud Iraani Shahed-tüüpi droonide vastu võitlemiseks.

"Selle keskmine maksumus on oluliselt madalam kui Shahed-tüüpi droonil," ütles Wild Hornetsi allikas Stingi kohta.

Odavate kamikaze-droonide, nagu Sting, kasutamine Shahed-tüüpi droonide hävitamisel aitab Ukrainal säilitada õhutõrjerakettide varu, märgib väljaanne.

Vene vägi ründas Ukrainat üle saja drooniga, neist 59 tulistati alla

Vene vägi saatis pühapäeval kella 20.00-st esmaspäeval kella 9.30-ni Ukrainasse vähemalt 116 drooni, neist 59 on alla tulistatud, 45 jäi kadunuks ja 10 on veel Ukraina õhuruumis, teatasid Ukraina õhujõud.

"Praegu on kinnitus 59 vaenlase drooni allatulistamise kohta Odessa, Mõkolajivi, Hersoni, Vinnõtsja, Hmelnõtski, Žõtomõri, Kiievi, Sumõ, Kirovohradi, Tšerkassõ, Tšernihivi ja Poltava oblastis," edastasid Ukraina õhujõud Telegramis.

Samal ajal teatati mitmest droonitabamusest Ukraina tsiviiltaristule. Tabamuste arvu ja asukohti ei täpsustatud.

Samuti lasi õhuväe teatel Vene vägi okupeeritud Krimmist välja ballistilise raketi Iskander-M/KN-23 ning Musta mere õhuruumist juhitava lennukiraketi H-35 ja juhitava lennukiraketi H-31P.

Zelenski sõnul kindlustas Ukraina võiduplaanile lääneliitlaste toetuse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul kindlustas riik sel nädalal läänepartnerite toetuse neile esitatud võiduplaani edendamisele, vahendas uudistekanal Ukrinform.

Zelenski avaldas igaõhtuses videopöördumises tänu Prantsusmaale, Leedule, põhjamaadele ja paljudele teistele Euroopa Liidu partneritele.

"Oleme saanud väga positiivseid signaale ka Ühendriikidest – me kuuleme muutusi retoorikas. Ootame Washingtoni meeskonna visiiti, et saaksime võiduplaani punktide kallal kõigil operatiivtasanditel töötada," rääkis Zelenski.

Zeleneski hinnangul on võiduplaanis ülesanded, mida on raske täita, kuid muud teed vaenlase alistamiseks pole. Ta lisas, et kokkuleppele on jõutud juba mitme uue toetuspaketi osas, mille seas kaitse- ja ka energeetikavaldkonnas.

Zelenski tänas kõiki, kes Ukrainat aitavad.

"Peame jätkama koostööd ühtsena, et saavutada tulemusi Ukraina ja meie kõigi jaoks," sõnas ta.

Zelenski märkis, et samal ajal toimub Ukrainas asju, mida saab liigitada sisevaenlase tegutsemiseks, kui viitas viimasele korruptsioonile.

Ta täpsustas, et see puudutab meditsiini- ja sõjaväekomisjonide olukorda ja teatud isikute jultumust, kes kasutasid oma sidemeid näiteks võltsitud puude staatuse saamiseks rindelt kõrvalehoidmise eesmärgil. Peaprokurör Andri Kostin on presidendi sõnul algatanud selles osas ametliku juurdluse.

"Ootan õiguskaitseorganitelt ja eriti Ukraina julgeolekuteenistuselt, riiklikult juurdlusbüroolt ja peaprokuratuurilt kiiret ja otsustavat tegutsemist. Olen planeerinud ühtlasi teemal riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu koosoleku," ütles Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1710 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 680 230 (võrdlus eelmise päevaga +1710);

- tankid 9071 (+24);

- jalaväe lahingumasinad 18 175 (+64);

- suurtükisüsteemid 19 589 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1232 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 979 (+1);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 17 333 (+46);

- tiibraketid 2624 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 034 (+47);

- eritehnika 3479 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.