Leedu on oluliselt oma kaitsevõimet tugevdamas
Ukraina sündmuste valguses on oma kaitsevõimet tugevdamas kõik Venemaa naabrid. Leedu kaitseväe peastaabi ülema sõnul on nende prioriteedid õhukaitse ja droonid ning konventsionaalsed võimekused nagu lahingumasinad ja kaugmaarelvad. Oluliseks heidutusmeetmeks peab ta ka Saksa brigaadi kohaletulekut.
Pabrade polügoonil Leedus leidis eelmisel nädalal aset õppus Iron Wolf.
Leedu tugevdab oma kaitseväge ja üks märk sellest on NASAMS õhutõrje süsteemid.
Kaitseväe peastaabi ülem Remigijus Baltrenas käis vaatamas Leedu esimese NASAMS süsteemi tööd, ostetud ja tootmises on veel kaks sellist. Õhukaitset nimetab ta Leedu kaitsevõime arendamisel praegu esmatähtsaks.
"Õhukaitse on number üks prioriteet rakettide ja droonide ohu tõttu, mida meie vaenlane Venemaa Ukrainas näitab. Number kaks on droonivõimekus – droonide ja droonivastaste võitluse võimekus, ma ei eristaks neid kahte, need käivad koos ja taaskord lähtudes Ukraina sõja õppetundidest, on vaja erinevaid kihte, erineva suuruse ja võimetega droone, et täiendada konventsionaalseid võimekusi nagu luure, tuletoetuse koordineerimine ja nii edasi. Number kolm on tavaline konventsionaalne võimekus nagu lahingumasinad ja kaudtuli või kaugmaa kaudtuli, üks neist on HIMARS võimekus, mida me hangime koos kõigi kolme Balti riigiga," rääkis Baltrenas.
"Kui me jääme reaktiivseks, võime me kaotada kogu idee meie maade kaitsmisest. Ma nõustun sellega täielikult, et parim viis riiki kaitsta on hävitada vaenlase võimekused juba nende territooriumil, mitte oodata seda, kui ta jõuab sinu territooriumile. Mõistagi käib selle üle NATO ringkondades palju arutelusid teemal, kuidas seda teha ja millised piirangud seejuures kehtivad. Samas ei saa keegi üheltki riigilt võtta õigust langetada ise otsuseid, kuidas nad oma territooriumi kaitsevad. Nii et jah me oleme samal arvamusel, et vaenlase võimekuste hävitamine nii kiiresti kui võimalik, on tee võidule," lausus Baltrenas.
Pabrade polügoonil käivad ehitustööd, valmib linnak NATO liitlassõdurite tarbeks. Lähiaastail suureneb nii Leedu elukutseline kaitsevägi, ajateenistusse kutsutavate hulk kui ka liitlaste kohaolu. Leedu soovib 2027. aastaks olla valmis terve Saksa brigaadi ehk 5000 kaitseväelase ja nende perede saabumiseks Leetu. Eestis seevastu jäävad britid roteeruvalt käima. Kindralmajor Baltrenase sõnul on mõlemad sobivad lahendused, sakslaste kohaolu on aga parim heidutus.
"See on parim signaal, mille me saadame Venemaale ja Valgevenele ja me ütleme, et me ei tee nalja. Saksamaa, mis asub idapiirist kaugel, ei tee samuti nalja. Nad saadavad oma rohkem kui 5000 sõdurit siia koos peredega. Pered on märk usaldusest, et see piirkond on stabiilne ja seda kaitstakse, kui vaja peaks olema. Eestis ja Leedus on erinevad lahendused, aga ma arvan, et mõlemad lahendused on väga tõhusad ja neid kasutatakse parimal võimalikul moel kahe riigi kaitseks," ütles Baltrenas.
Julgeolekuanalüütik Tomas Janeliunase sõnul püüab Leedu arendada oma julgeolekut kompleksselt, mitte keskendudes mõnele konkreetsele võimekusele ja suurim väljakutse on igas mõttes kasvamine.
"Suurim väljakutse praegu on elukutselise armee üldine suurendamine, et luua uusi üksuseid maaväes, et luua diviis ja varustada see palju tugevama relvastusega, sealhulgas tankide ja õhutõrjega," ütles Vilniuse ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professor Tomas Janeliunas.
Raha ja poliitilise tahte taha ei tohiks asjad jääda, vajadus kaitsevõimet tugevdada on Leedu ühiskonnas üsna üksmeelselt teadvustatud.
"Poliitiline tahe on päris tugev Leedus tagada armeele vajalik raha. Praegu on meie kaitsekulud üle kolme protsendi SKP-st ja arutelu käib selle üle, et liikuda nelja protsendi peale. Ja ma eeldan, et ükskõik milline valitsus moodustatakse, toetab ka see kaitsekulude tõstmist," ütles Janeliunas.
Janeliunase sõnul seisneb suurim oht meie piirkonnale praegu selles, kui USA on liialt hõivatud sisepoliitikaga ja Venemaad peaks Ukrainas saatma edu ning neil tekkib huvi NATO-le kinnas heita.
"See ei ole enam teise maailmasõja olukord, kus Balti riigid jäeti üksi ja me ei olnud valmis end kaitsma, situatsioon on üsna teistsugune, aga me ei tohi unustada, et halvad asjad juhtuvad ja mitte ainult teistega, me peame halbadeks stsenaariumideks samuti valmistuma," sõnas Janeliunas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov