Ei mäletagi aega, millal Eestis oleks Leedust nii palju räägitud ja vastupidi. "Leedu kihutab meist mööda!" "Jõudsime lõpuks Eestile järele!". Minu meelest on see hea.

On ju kurdetud, et Baltimaades tuntakse mitmeid kaugemaid maid paremini kui oma naabreid ja kunagisi võitluskaaslasi. On väga tore, kui Eesti ja Leedu nüüd teineteise jaoks rohkem nii-öelda kaardile jõuavad.

Veel enam loob selline aktiivne vastastikune huvi eeldused teineteiselt õppimiseks. Sest see, kas parasjagu kasvab veidi kiiremini Eesti või Leedu, on alati ajutine. Hoopis tähtsam on see, et kui kumbki on avastanud mõne nutika viisi, kuidas kommunismi kummutamise koormast kurnamata maade elujärjele kiiremini järele jõuda, siis see hea idee ka leviks. Kui Baltimaad üksteiselt õpivad, siis liigume kõik koos kiiremini edasi.

Seetõttu toon kolm näidet, kus Eesti ja Leedu senise majanduskasvu loogika on olnud erinev, aga ühel või teisel hetkel teisest tõhusam. Lisan konkreetsed soovitused, mida teha, et nutikalt "spikerdada" ja edulugu ka ise korrata.

Välisinvesteeringud ja kodumaine kapital

33 aastat tagasi asusid Eesti ja Leedu majanduskasvu suunas teele üsna erinevaid teid pidi. Eesti, olles Soome ja Rootsi naaber, tõmbas oma haritud, samas sel ajal veel odava tööjõuga ligi palju Skandinaavia kapitali.

Ühelt poolt oli see hea, sest ülikiiresti alustasid Eestis tegevust suured rahvusvahelised ettevõtted, mis lõid kõrge palgaga töökohti ja tõid maale lääneliku juhtimiskultuuri. Samal ajal tähendas see, et Eesti enda ettevõtetel oli vähem võimalusi koduturul kasvada ja seejärel välismaale laieneda.

Samal ajal tugines Leedu majanduskasv just ennekõike kodumaistele ettevõtetele, millest märkimisväärselt paljud kasvasid Ida-Euroopa mõistes suurfirmadeks. Kasv oli aeglasem ja palgad väiksemad, aga otsustamine toimus Leedus. Kuna puudus selline sirgjooneline ja ahvatlev võimalus kas allüksuse või allhankijana müüa oma tööd ülekaalukalt Skandinaaviasse, leidsid Leedu ettevõtjad raskuste kiuste rohkem eksporditurge, näiteks Poola ja Saksamaa.

Need on olnud erinevad teed, kuidas jõuda raskest lähtekohast keskmise sissetulekuga riikide sekka. Aga et mitte siia lõksu jääda, tasub nüüd teineteiselt õppida. Eesti ettevõtjad ongi suuresti aru saanud, et Skandinaavia allhankest sõltumine enam ei vii edasi, vaid tuleb oma eksporti mitmekesistada ja müüa ise otse ka Kesk- ja Lääne-Euroopasse.

Samuti on näha, kuidas Eesti majanduses järjest kasvab Eesti kapitali osakaal. Leedul tasub kindlasti võtta Eestist eeskuju haridussüsteemi korraldamisel, et oleks tagatud vajalik tööjõud, et ikkagi meelitada välisinvesteeringuid, mida on väärtusahelas kõrgemale tõusmiseks kindlasti tarvis.

Idufirmad ja tööstus

Eesti ja Leedu majanduste suurimad edulood on seni olnud üsna erinevad. Eesti on tuntud oma IT-sektori ja sadade idufirmade poolest. Võrreldavat ökosüsteemi Leedus ei ole. Samal ajal suutis Leedu kasutada Nõukogude Liidust jäänud tööstustaristut rahvusliku majanduse heaks paremini ära ning Leedu tööstusettevõtted on keskeltläbi suuremad ja ekspordivad tulusamalt, kui Eesti omad.

Mõlemad edulood on jõudnud oma arengus punkti, kus neil on aeg kohtuda. IT ja tööstuse integreerumine kasvõi tänapäevase kaitsetööstuse vormis on selgelt tulevikuvõimalus. Eestil on Leedult õppida uhkust oma tööstuse üle ja riikliku ambitsioonika tööstuspoliitika olulisust.

Leedul tasub pingutada, et luua keskkond Eesti-laadse idufirmade ökosüsteemi jaoks, mis saaks omakorda teha väärtuslikku koostööd tööstussektoriga.

Maksustamine ja laenamine

Eestis kurdetakse, kuidas praegu toimuvat Eesti ettevõtlussõbraliku maksusüsteemi lõhkumine. Saan siiski kinnitada, et Eesti maksusüsteem on endiselt oluliselt konkurentsivõimelisem kui Leedu oma.

See, et ettevõtte kasumit saab (peaaegu) maksuvabalt investeerida, on väärtus, mida Eestis tasub hoida ja Leedus sisse viia. Leedu ettevõtte tulumaks on küll Eesti omast madalam, aga seda tuleb maksta kohe kasumit teenides, kuid Eestis lõviosas alles dividende makstes. See on kindlasti üks põhjuseid, miks Leedus investeeritakse teadus- ja arendustegevusse sisuliselt poole vähem kui Eestis.

Samal ajal tasub Eestil Leedust eeskuju võtta selles, kuidas riiklike investeeringutega majanduslanguste mõju leevendada. Tõsi, Eesti riigivõlg on 20 protsenti SKP-st, Leedul 38 protsenti. Aga ka niimoodi on Leedu oma riigivõla väiksuselt Euroopa Liidus kõrgel kuuendal kohal.

Riigivõla mõju vähendab inflatsioon, kuid kriisi pehmendamata jätmine võib ettevõtetel aastakümneks jalad alt lüüa. Erinevad lähenemised hiljutistele koroona- ja energiakriisidele on ka oluline põhjus, miks Leedu on Eestist kiiremini taastunud.

Eestlastel tasub tähele panna, et Skandinaavia nõudlus on jälle taastumas ja Leedu eduloo taga on suuresti olnud ka võrdlemisi madal palgatase, mis aga paratamatult kaob. Seega ei tasu kahe majanduse praeguse seisu võrdlusse liigselt kinni jääda. Ennekõike vajavad mõlemad riigid häid ideid, kuidas oma majandusi strateegiliselt konkurentsivõimelisemateks teha. Sellele tasubki üksteiselt õppides keskenduda.

Vaidotas Šumskis on eestlaste asutatud Finora Panga leedulasest ökonomist.