Elektri hind Baltimaades sõltub ühendustest Põhjamaadega
Elektri hind on tänavu sügisel olnud üsna kõikuv. Näiteks kui nädalavahetusel oli hind nulli lähedal, siis teisipäeval on päeva keskmine börsihind 13,6 senti kilovatt-tunnist. Kolmapäeval aga juba tunduvalt madalam – 5,6 senti kilovatt tunnist. Praegu teeb meile hinna kallimaks Leedu-Rootsi elektriühenduse hooldus.
Elektritarbimise juhtimise ettevõtte Gridio juht Konrad Hanschmidt ütles, et Balti riigid sõltuvad elektriühendustest Põhjamaadesse, kus on odavam elekter.
"Kui nüüd üks kaabel alt läks hooldussesse, siis selle tõttu meile ei jätku piisavalt odavat elektrit, mis muidu saadaval on. See on plaaniline hooldus, praegu vast on üks vähem halvemaid aegu, kus seda teha. Tähtis on see, et need kaablid töötaksid eeloleval talvel. Eelolev talv tuleb meil üsnagi keeruline, sest Soome on juba ametlikult välja öelnud, et kui rikked tulevad, siis neil võib olla elektri puudujääk ja see mõjuta otsesel koheselt ka Eestit," rääkis Hanschmidt.
Elering kinnitas, et Baltikumi süsteemihaldurid teevad omavahel hoolduste osas koostööd, näiteks kaabite katkestusi ühele ajale ei planeerita. Kuid näiteks samal ajal, kui Leedu-Rootsi ühendus on hoolduses, ei tööta Leedus ja Lätis kõik gaasijaamad, mis võib-olla aitaksid turul hinda alla tuua.
"See väga ebaloomulik Lätis ei ole, lihtsalt sellepärast, et Läti gaasijaamad on tegelikult koostootmisjaamad, mis töötavad soojuskoormusel ja praegu on ju väga pehme ilm. Teine olukord on Leedus, kus on ka remonte praegusel hetkel. Aga osa jaamu siiski töötab, mis soojuskoormust saavad. Kui vaadata turuteateid, siis tunduvad olevat need etteplaneeritud (remondi)tööd," ütles Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.
Mitmekesine ja tasakaalus tootmisportfell, kus on nii päikest, tuult ja Soome-Rootsi puhul ka tuumaenergiat, tagab pikaajalise soodsa elektrihinna, ütles Allikson. Eestis enne olukord ei parane, kui meil endal on piisavalt tootmisi ja ühendusi.
"Ühenduste tekitamine võtab pikema aja. Meil on koostöös Soomega plaanis aastaks 2035 Estlink 3, (Eesti ja Soome) põhivõrguettevõtted tegutsevad. Tootmisseadmete tekitamine meie elektrisüsteemis on kiirem asi, ja neid saab teha juba järgmisel aastatel. Päikeseparke on meil rajatud palju, need aitavad meid rohkem suvel. Tuuleparke saab rajada aasta-kahega, juhul kui planeeringud vastu võetakse," lausus kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.
Toimetaja: Marko Tooming