Mereväe sõnul on Eesti merealused kaablid sisuliselt sama hästi või halvasti kaitstud võimalike rünnete eest nagu esmaspäeval kahjustada saanud Soome, Leedu, Rootsi ja Saksamaa merekaablid.

"Kahtlemata kõik kriitilise infrastruktuuri kahjustused mingil määral näitavad haavatavust. Kuigi see intsident, mis praegu veel uurimise all on, otseselt meie merealadel ei toimunud, siis see ikkagi indikeerib seda, et kõik, mis mere all on, võib ka kahjustada saada," rääkis mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa.

Laevade seire ja võimalike rikete ärahoidmine on mereväele ressurssinõudev.

"See on ka üks näide, mis näitab, kui keeruline on vältida selliste olukordade tekkimist, sest kohaleminek võib võtta aega, kuna kriitilist infrastruktuuri meie merealadel ja üleüldse Läänemeres on ju pikalt ja igal pool. Kohal korraga me olla ei saa," ütles Seljamaa.

Eesti elektrivarustuskindlus sai proovikivi aasta tagasi Balticconnectori gaasitoru ja merealuste sidekaablite lõhkumisega. Parema kindluse tagamiseks peavad Eestis olema juhitavad elektrijaamad, mille sisselülitamine maksab praegu liialt palju.

"Meil on tegelikult Eestis umbes 1600 kuni 1700 megavatti elektrijaamasid. See jama väljendub kõrges elektrihinnas. Aga see ei väljendu selles, et peaks tarbijatelt elektri välja lülitama. Loomulikult, kui lisaks nendele välisühendustele on tööst väljas veel ka mõned elektrijaamad, siis tuleb natuke hakata piirama tarbimist," rääkis Eleringi juht Kalle Kilk.

Kuigi praegu on rikete korral riigile ja maksumaksjale soodsam hoida töös ja reservis põlevkivijaamad, pole need igavesed. Eesti Energia märkis, et 2028. aasta lõpuks oleks võimalik ehitada gaasijaamad, ent ka see vajab riiklikku toetust.

"Mida Eesti vajab, ongi just selliseid kiiresti starditavaid, kiiresti lülitatavaid jaamasid, mis pannakse tööle üheks tunniks, kui elektrihind on kõrge ja lülitatakse välja järgmisel tunnil, kui elektrihind on jälle madal. Selliseid jaamasid hetkel ei ole, neid on Leedus, Soomes, Saksamaal. Just selliseid võimsusi, mis täpsemini suudavad reageerida tuule ja päikese võimsustele, neid on Eestis puudu," selgitas Enefit Poweri juht Lauri Karp.