Allikson: riskid lühiajalisteks kõrgeteks elektrihindadeks püsivad
Eeloleval talvel on riskid lühiajalisteks kõrgeteks elektrihindadeks vähemalt sama suured kui eelmisel aastal, ütles Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.
Marko Allikson rääkis "Esimeses stuudios", et prognooside järgi on eeloleval talvel elektrihind 100 euro ümber megavatt-tunnist, mis on sarnane eelmise aasta tasemega. Samas on jätkuvalt riskid järskudeks hinnakõikumisteks.
"Kui võrrelda, kus oleme täna talve eel võrreldes eelmise aastaga, siis on CO2 hind 20 eurot tonni kohta odavam, gaasi hind on odavam kui aasta tagasi ja on rohkem taastuvenergiat – tuuleenergiat on juurde tulnud," rääkis Allikson.
"Aga mida juurde pole tulnud, on neid elektrijaamu, mis suudavad väga külmal ja tuulevaiksel ajal toota. Nii et riskid lühiajalisteks kõrgeteks hindadeks, kui on külm ja tuult pole, on kindlasti vähemalt sama suured kui eelmisel aastal, soomlaste arvates isegi võib-olla suuremad. Soomes on näiteks reservi läinud söeelektrijaam, mis oli 500-megavatine. See tähendab, et baasenergiat sellisel ajal, kui tuult pole, ei ole piirkonnas väga lihtsalt kuskilt võtta ja see saab olema kallis," lisas ta.
Seda, milline on mõistlik elektrihind, on Alliksoni hinnangul keeruline öelda.
"Võib-olla pikaajaliselt mõistlik hind sõltub sellest seisukohast, kes seda enda jaoks hindab. Tööstuse seisukohast võiks Eesti hind olla Soomele lähemal, mitte 20 kuni 30 eurot megavatt-tunnist keskmiselt kõrgem nagu praegu. See ju tähendab, et meie energiamahukas tootmine on vähem konkurentsivõimeline. Eraisiku jaoks, loodan, et mõistlik hind on see, mis iga päev ei pane elektrihinnale mõtlema. Mis see tase on, sõltub iga inimese sissetulekutest. Aga õnneks pole elekter tavapäraselt siiski liiga suur osa igapäevasest kulupotist."
Allikson tõdes, et Eesti elektrihinna erinevus võrreldes lähiriikidega püsib ilmselt veel aastaid. Ta selgitas, et Eestis on elektrisüsteem sõltuv väga palju ilmast ja eelkõige tuulest.
"Täna on meil tuult vähem olnud, hinnavahe (Soomega) kohe tekkis, Soomes tuult mõnevõrra oli, Baltikumis ebapiisavalt. Aga homme on olukord jälle natuke parem. Ja loodetavasti Auvere tuleb tagasi paari päeva pärast, ka Leedu-Poola ühendus tuleb nädala lõpus tagasi, et hinnavahed on siis väiksemad," rääkis Allikson.
"Mõni päev tagasi meil olid miinushinnadki mõnel tunnil. Nii see paraku läheb ja see jätkub ja kahjuks ei muutu lähiaastatelgi ilmselt," lisas ta.
Alliksoni hinnangul muudaks olukorda see, kui Eestis oleks rohkem salvestuslahendusi.
"Kui võrrelda Eestit lähiriikide, ka Saksamaaga, siis meie miinimum- ja tipuhinna vahe on pea kõige suurem. See ütleb, et salvestuslahendustel on Eestis väga palju potentsiaali, sest osta sel ajal, kui hind on madal, ja müüa sel ajal, kui hind on kõrge, selleks on võimalus."
Tuleva aasta veebruarikuusse planeeritud Eesti elektrisüsteemi lahtihaakimine Venemaa süsteemist Alliksoni sõnul otseselt elektrihinda ei mõjuta ja ka tehniliselt ei peaks turuosalised desünkroniseerimist kartma.
"Kõik ettevalmistused peaks olema tehtud ja see on pigem tehniline sündmus, mida tavatarbija ei tohiks tunda. Aga kui turuosalisena vaadata, siis otseselt desünkroniseerimine elektrihinda ei mõjuta. Pigem eeloleval talvel mõjutab seda kõige rohkem ilm, nagu oli ka eelmisel talvel. Mäletatavasti jaanuari alguses oli väga külm ja hinnad läksid väga kõrgeks, ligi 2000 euroni. Kui sama asi juhtub sel talvel, võivad hinnad väga kõrgeks minna ka ilma desünkroniseerimiseta," rääkis ta.
Seda, kas desünkroniseerimise valguses peaksid tarbijad oma elektripaketi fikseerima või jääma börsile, on Alliksoni hinnangul keeruline konkreetselt soovitada, kuna sõltub iga tarbija vajadustest.
"Pigem võiks see seotud olla sellega, kas inimene on valmis selleks, et mingil hetkel on elektri hind kõrge, mingil hetkel on miinushinnad. Ja kui suudetakse oma tarbimist juhtida, siis kahtlemata on börsipakett see, mis annab pikaajaliselt kõige soodsama hinna. Aga teisalt, fikseerimine annab meelerahu ja aitab eelarvestada ja ettevõtetel, kelle jaoks elekter on oluline sisend tootmishinda, siis loomulikult tuleks fikseerida," rääkis ta.
Küll aga muudab desünkroniseerimine Alliksoni sõnul börsipakettide marginaale. "See tuleb eelkõige sellest, et bilansikulud on suure tõenäosusega kõrgemad, me peame oma bilanssi ise hoidma. Selliseid elektritootmisjaamu, mis suudavad paindlikult selliseid tooteid pakkuda, mis aitavad bilanssi hoida, on piirkonnas ju veelgi vähem ja meie eraldumisega Venemaast, kelle abil on siiamaani paljuski seda bilanssi hoitud. See tähendab, et pakkujaid on vähem, hinnad selles osas tõusevad, riskid, et bilansikulud on kõrgemad, on väga selged," selgitas ta.
Lisaks lisandub millalgi sagedusreservide tasu. "Praegu on nende lisandumine lükatud vähemalt pool aastat edasi, aga millalgi see ikkagi tuleb. Esialgne plaan oli umbes 5,31 eurot megavatt-tunnist nii tootjatele kui ka tarbijatele. Uue plaaniga ei tule mitte midagi pool aastat ja pärast seda tuleb tarbijatele mingi osa ja pluss tänase seisuga oodatakse ebabilansile lisatasu. Aga usun, et palju arutelusid ees, mis tegelikult õige on," rääkis Allikson.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk