Euroopa Komisjon tegi ettepaneku liikmesriikide soovil kellakeeramine Euroopa Liidus lõpetada juba 2018. aastal. Vahepeal on kellakeeramisega tegelemine aga prioriteetide nimekirjas langenud – tegeleda tuli koroonapandeemiaga, Venemaa sõjaga Ukrainas ja energiakriisiga.

Kellakeeramise lõpetamise peavad siseturu toimimise huvides Euroopa Liidu riigid aga otsustama ühiselt.

Viimane areng oli 2019. aastal, kui valmis Euroopa Liidu nõukogu õigusteenistuse analüüs eelnõu õigusliku aluse kohta, ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster ERR-ile.

"Ka praegused ega järgmised EL nõukogu eesistujad pole seda teemat oma prioriteetide hulgas välja toonud. Ehk on ka raske prognoosida, kas üldse ja millal selle teemaga edasi liigutakse," sõnas Laaster.

Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse kommunikatsioonijuhi Elis Paemurru sõnul peaksid liikmesriigid juhul, kui teemaga soovitakse edasi tegeleda, jõudma ühisele seisukohale Euroopa Liidu nõukogus. 

Otsuse, kas minna püsivalt üle suve- või talveajale, peaks tegema iga liikmesriik ise. Soovitatav on siiski, et otsus langetataks kooskõlastatult. 

Siin on murekoht ka Eestil – kui Eesti, Läti ja Leedu on soovinud jääda suveaega, siis meiega samas ajavööndis olev Soome on avaldanud soovi olla püsivalt talveajas. 

Laaster märkis, et kuna teema pole viimastel aastatel aktiivses menetluses olnud, siis pole olnud ka siseriiklikke või lähinaabritega arutelusid kellakeeramise teemal. See tähendab, et endiselt kehtivad 2018. aastal riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kokku lepitud seisukohad, mille järgi Eesti toetab liikmesriikides kellakeeramise lõpetamist ning oma ajavööndi valimine peab jääma liikmesriigi pädevusse.

"Toona oli tõepoolest arutelu all, et Eesti eelistaks jääda püsivasse suveaega, kuid põhjanaabrid talveaega, aga kuna teema pole EL tasandil edasi liikunud, siis pole ka lõplikku seisukohta ajavööndi valiku osas kujundatud," ütles Laaster.