Septembri alguses jälgis grupp viimsilasi nördinult, kuidas ehitusmasinad langetasid õunapuid ja kündsid üles pinnast kohas, kus paarkümmend aastat tegutses kogukonnaliikmete peetud aed. Nüüd on kavas ehitada sinna Eesti suurim sisejalgpallihall.

"Nukker. Mingi aeg tagasi siin olid ju kitsed ja rebased ja vesilikke on tiigis vaadatud. Inimesed käisid ja tegutsesid siin kogukonnana koos. Mõnes mõttes on paradoks, et öeldakse, et see on kogukonnale, aga see, kes see kogukond siin, nendele inimestele see ei ole," kommenteeris Viimsi elanik Kaur Lass. 

Jalgpallihalli ehitamise vastaste tusatuju on seda suurem, et esimese astme kohus kuulutas ehitustööde aluseks oleva detailplaneeringu justkui suvel kehtetuks ning ka ehitusluba on kohtus vaidlustatud, kuid ometi löödi kopp suve lõpus maasse.

Vallajuhtide sõnul tehakse seda kõike Viimsi elanikkonna hüvanguks ja eriti noorte jaoks.

"Me teatavasti oleme vald, kus on Eesti keskmisest tunduvalt rohkem noori. Jalgpall on meil kõige populaarsem spordiala, sellega tegeleb sadu noori inimesi. Ühtegi sellist sisehalli, kus jalgpalli oleks võimalik mängida, mis oleks mõõtmetelt sarnane jalgpallihallile, meil ei ole. Nii et ka talvel, kui vähegi võimalik, lumi aetakse välisstaadionil ära ja mängitakse väljas või siis tehakse trenni näiteks korvpallisaalis nii palju kui see jalgpalli puhul võimalik on. Selline see seis täpselt ongi. /.../ Kui staadion jäätub, kui see alus, mille peal mängitakse, on kõva, siis sellega kaasneb ka palju vigastusi," selgitas Viimsi vallavanem Illar Lemetti.

2020. aastal algas Eesti maakondadesse jalgpallihallide rajamist toetav riiklik programm, mille abil saab praeguseks katuse all jalgpalli mängida Haapsalus, Raplas, Tartus, Viljandis ja Pärnus ning ehitus käib või on lõpusirgel veel Paides, Narvas, Kuressaares ja Rakveres.

Seda sama, kultuuriministeeriumi kaudu pakutavat toetust taotles edukalt ka Viimsi, kellele eraldati juba 2021. aastal 1,5 miljonit eurot klausliga, et raha tuleb ära kasutada 2024. aasta lõpuks. Paar aastat oli avalikkuses vaikus, kuni 2023. aasta jaanuaris tuli ootamatult uudis, et kokku kuus miljonit eurot maksev hall paigutatakse keset Viimsit Kannikese teele. 

"Tegelikult toimus täiesti kabinetisaladuses salastatud asukoha valik ja asja läbisurumine. /.../ Koostati detailplaneeringu eskiis, kust tuli vastu välja, et seda Eesti suurimat jalgpallihalli pannakse Viimse alevikku," rääkis Kaur Lass.

"Kui oli see esimene avalik väljapanek ja vestlus kohapeal, siis hakkas pihta, siis oli, et kuidagi ei klapi nagu hästi. /.../ Kui on midagi niivõrd suurt, mastaapset, siis sellega ikkagi loogika järgi, talupoja mõistuse järgi on mingisugune periood, kus saab rääkida, milleks ja mis on alternatiivid, kas see on nüüd ongi ainukene koht ja mitte midagi muud ei ole," kommenteeris Viimsi elanik Arvet Bärg.

Kavandatav hall, mida plaanide kohaselt hakkaks kasutama Viimsi jalgkalliklubi ja kergejõustikutrennid, asuks elu- ja kortermajade vahelisel alal, kuhu aastakümnete jooksul kujunes kogukonna kasutuses olev aed ja mille kõrval on vanad toomishooned. Mõistagi on kõige ärevamad vahetud naabrid, keda ehmatab rajatise mastaapsus. 

"Halli suurus, ma arvan, on see asi, millest inimesed aru ei saa. Keegi ei kujuta ette asja, mis on 20 meetrit kõrge ja sisuliselt 1,1 hektarit suur. See on sisuliselt korralik väike elamuala või noh, /.../ sai toodud selline võrdlus, et selle jalgpallihalli sisse mahuks kogu Estonia teater oma krundiga," selgitas Lass.

Jalgpallihall läks vastuollu valla üldplaneeringuga

Kolm aastat Viimsis elanud Arvet Bärg hakkab valmivat halli nägema otse köögiaknast. Viiendat põlve viimsilane Kaur Lass elab hallist kiviviske kaugusel. Arhitekti ja planeerija haridusega Lass oli Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu projektijuht ning just sellega ongi tema sõnul seotud ka kogu jalgpallihalli projekti suurim mure.

"Keegi ei ole jalgpallihall vastu olnud nendest, kes seda jalgpallihalli siia kohta ei poolda, vaid küsimus on selles, et seda on läbi surutud seadust rikkudes, üldplaneeringut rikkudes, vassides, valetades, avalikku propagandat tehes. Olles ise koostanud ja nõustanud väga palju, ka koostanud planeeringu, nõustanud planeeringuvaidlusi, siis sellist vassimist ja valetamist ei ole ma kordagi Eesti vabariigis enne näinud," ütles Lass.

Üks asi on mõõdud ja kas kavandatavast 40 parkimiskohast nii suure halli juures piisab, aga teine, kuidas vald läks vastuollu omaenda üldplaneeringuga. Nimelt, Viimsi üldplaneeringu järgi oli piirkond mõeldud peamiselt väiketootmiseks ja natuke ka avalike hoonete jaoks. Hoolimata sellest ja ka hulgast vastuallkirjadest kehtestas vald 2023. aasta suvel detailplaneeringu, mis lubas püstitada jalgpallihalli. 

"Kaardi peal me näeme üldplaneeringu väljavõtet, kus on kantud peale üldplaneeringu juhtotstarvet selles piirkonnas. /.../ Lisaks tootmismaale on sinna piirkonda ette nähtud veel transpordimaad, avalike hoonete maad ja haljasmaad. /.../ Jalgpallihall hakkab olema siin keskel," selgitas Viimsi abivallavanem Alar Mikk kaarti näidates.

"Ühtegi nii suurt hoonet kogu Viimsi alevikus ei ole ja siis see pannakse sõna otseses mõttes kergetööstusalale ja väidetakse, et see on seadusekohane olukorras, kus vald ei luba kellelgi üldplaneeringut muuta. See on täiesti arulage situatsioon," kommenteeris Lass.

Kohus andis kaebajatele õiguse

Seitse naabrit, sealhulgas Lass ja Bärg, kes esindab korteriühistut, panid seljad kokku ning vaidlustasid tänavu kevadel detailplaneeringu kohtus. 6. juunil langetas halduskohtunik Tristan Ploom otsuse kaebajate kasuks.

"Põhiväide, mida kaebajad esitasid, oli see, et detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus ja sellises olukorras ei oleks vallavalitsusel olnud õigust seda detailplaneeringut kehtestada, vaid seda oleks pidanud tegema volikogu. Kohus nõustus kaebajate sellise järeldusega. Nimelt, see maa-ala, kuhu seda jalgpallihalli planeeritakse, on algupäraselt olnud kergetööstusmaa, ajalooliselt asusid seal kasvuhooned ja sellisena on ka see maa-ala juhtotstarve üldplaneeringu tähistatud. Seal oli ainult üks väike osa alast, kuhu üldplaneeringu kaardi kohaselt oleks lubatud jalgpallihalli ehitamine," selgitas Ploom.

Kohtunik Ploom lükkas tagasi mured keskkonnamõjude, kaitsealuste liikide ja väheste parkimiskohtade osas ja leiab, et jalgpallihalli võib põhimõtteliselt ehitada, aga selleks tuleb muuta algul kehtivat üldplaneeringut.

"Probleem oli selles, et vald ehitaks selle jalgpallihalli oluliselt väljaspoole seda ala, kuhu ta oleks tohtinud ehitada. See tähendabki seda, et on tegemist üldplaneeringu olulise muutmisega," ütles Ploom.

"Oli selles mõttes hea tunne küll. Esiteks oli minu jaoks hästi üllatav see, et see nii kiiresti just menetlusse võeti istungile. /.../ Nädal aega, oli vastus käes. /.../ See andis hästi palju motivatsiooni juurde, et midagi saab teha. Aga jah, ega siis me juba ka teadsime seda, et ega see esimese ringiga ei saa, läheb mitu ringi edasi," rääkis Bärg.

"Me oleme seisukohal, et me oleme ka planeerimismenetluse õigesti valinud ja leiame, et teises astmes meil on tarvis põhjalikumalt selgitada oma seisukohti," ütles vallavanem Illar Lemetti.

Ehitus algas vaatamata kohtuotsusele

Vald kaebaski juuni lõpus otsuse edasi ja alustas septembris ehitusega. Vastaste sõnul on tegu õigusliku absurdiga. Ühelt poolt ütles esimese astme kohus, et detailplaneering on kehtetu, teisalt pole see otsus jõustunud ning kohus keeldus ka vaidluse ajaks ehitust esialgse õiguskaitse korras peatama.

"Võib riivata võib-olla tõesti, aga kui me vaatame seda protsessi, siis vallal tegevusega jätkamiseks on olemas kõik õiguslikud alused, meil on olemas kehtiv ehitusluba. Kuna me oleme veendunud, et ka planeeringuprotsess on tegelikult õige olnud, siis me loodame, et teises kohtuastmes saame õiguse," ütles Lemetti.

"Kui me oleks jäänud ootama, millal kohtuotsus tuleb, kas järgmisel aastal või ülejärgmisel aastal, siis seda halli Viimsisse tulnud ei olekski. Meil on võimalik, kas või näiteks kui mõned aspektid tuua, riigi raha, seda toetusraha kasutada kuni selle aasta lõpuni. Hall ise peab valmima järgmise aasta lõpuks. Nii et juba ajaliselt see oleks muutunud võimatuks," ütles Lemetti, kelle sõnul on jalgpallihalli pooldajaid vallas kordades rohkem kui vastaseid.

"Selle konkreetse juhtumi eripära on see, et Viimsi vald sai kultuuriministeeriumilt 1,5 miljonit eurot toetust selleks, et seda jalgpallihalli ehitada. Ja Viimsi vald on korduvalt väitnud, et ilma selle toetuseta ei oleks nad hakanud seda halli ehitama," selgitas kohtunik Tristan Ploom.

"Viimsi vald võtab selle riski. Kui ta nüüd leiab, et selle 1,5 miljoni eurose toetuse kasutamine on niivõrd oluline, ehitavad halli valmis, siis nad riskivad sellega, et kohtuotsus võib lõpuks nende suhtes tulla negatiivne," rääkis Ploom.

Vallavanem usub, et järgmises kohtuastmes on nad edukad ja risk õigustab end hoolimata sellest, et teine grupp naabreid vaidlustas hiljuti ka jalgpallihallile väljastatud ehitusloa. 

"Valla risk ongi see, et juhul kui kohtumenetluse käigus peaks ükskõik milline kohus – kas esimese või teise astme kohus – leidma, et ehitusluba tuleb samuti tühistada, siis see tähendab seda, et vallale kaasnevad sellega võimalikud negatiivsed tagajärjed kas siis nii-öelda ümberehitamise näol või äärmuslikul juhul ka eelmise olukorra taastamine," selgitas Ploom.