Jalgpallihallide ehitusega kimpu jäänud linnadelt riik raha ära ei võta

Kultuuriminister Piret Hartman
Kultuuriminister Piret Hartman Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kultuuriministeerium on otsustanud, et jalgpallihalli ehitamiseks riigilt saadud 1,5 miljonit saavad omavalitsused kasutada pikemalt kui varem lubati. Seega ei jää ehituse kallinemise tõttu hallide rajamisel takerdunud linnad-vallad rahast ilma.

Kuna mitmetes omavalitsustes, nagu Kuressaare, Rakvere ja Viimsi, on riigi poolt toetatud jalgpallisisehallide rajamine mitmetel põhjustel takerdunud, kohtus kultuuriminister Piret Hartman esmaspäeval Eesti Jalgpalli Liidu juhi Aivar Pohlakuga, et arutada tegevuskava.

"Me ühtlustasime infot ja eesmärke. Otsus oli see, et toimetame kahes suunas: esmalt teeme selleks kõik, et hallid, mis juba töös, kindlasti ka valmiksid. Teine suund oleks see, et võtaksime pardale ka need maakonnad, kes pole tänaseks jalgpallihalle endale saanud ja kelle osas mingeid otsuseid veel tehtud ei ole," sõnas Hartman.

Üks, millega ministeerium omavalitsusi aitab, on see, et hallide rajamisel oli omavalitsusel kohustus kasutada riigi investeeringutoetus ära kindlasti kahe aasta jooksul, siis nüüd toetuse kasutamise aeg pikeneb. "Oleme teinud koostöös rahandusministeeriumiga kõik selleks, et omavalitsustel oleks võimalik kasutada seda raha ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal, et nad ei kaotaks juba olemasolevat ressurssi," sõnas Hartman.

Mitmes Eesti paigus on halli ehitus jäänud toppama ehituse kallinemise tõttu. Kui esialgu oli plaan, et riik annab 1,5 miljonit ja omavalitus paneb sama palju juurde, siis nüüd tuleks linnal-vallal panustada palju rohkem, sest ehitamine on läinud oluliselt kallimaks. Lisaraha halle rajavad omavalitsused aga kultuuriministeeriumilt vähemalt sel eelarveaastal ei saa. "Riigieelarvearutelude käigus ei sündinud otsust toetada jalgpallihalle ehituse kallinemisel. Probleem on siin aga ilmne ja arusaadav. Me mõistame muret ja jätkame tööd, et poliitilisele kokkuleppele jõuda," sõnas Hartman.

Ta lisas, et riigieelarveläbirääkimiste raames kultuuriministeeriumi valdkonnas ühtegi investeeringute otsust ei tehtud. "Kõik otsused olid seotud palkade ja inimestega ja sellega, et saaksime hoida oma asutused lahti," sõnas Hartman.

Jalgpalliliidu esindaja Aivar Pohlak märkis, et kohtumisel ministriga said paika pandud plaanid, kuidas hallide projektiga edasi liikuda. "Jalgpalliliit ja mina ei läinud ministriga kohtumisele mingisuguse tahtmisega: jalgpallihallide projekt on olnud algusest saati riigi initsiatiiv, sest nad näevad, et jalgpalliga tegelevate inimeste hulk on nii suur. Arutasime olukorda, et saada aru, kus me täna oleme ja mis on meie vajadused," kommenteeris ta kohtumist.

Pohlaku sõnul on hallide rajamise idee maakondades vaatamata ehituskulude kallinemisele jätkuvalt alles. "On neid kohalikke omavalitsusi, kel on praegustel tingimustel projekti raske realiseerida, aga selliseid, kes päriselt ütleksid, et nendel seda projekti vaja ei ole, selliseid ma ei tea," sõnas Pohlak.

Eesti maakondadesse jalgpallihallide rajamist toetav riiklik programm alustas 2020. aastal. Esimeses voorus toetust saanud linnadesse - Raplasse, Haapsallu, Tartusse ja Viljandisse - on tänaseks hallid ka rajatud.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: