"Eelarve esimene probleem on, et Eesti majandus langeb. Teine probleem on see, et parlamendi roll eelarveläbirääkimistel väheneb ja eelarvet me muuta ei saa," sõnas Korobeinik. "Riigikogul on vähe infot ja ka riigikogu liikmed ei tea, mis on numbrite taga. Väita, et riigieelarve ongi riigikogu liikmele liiga keeruline, on vale," selgitas Korobeinik.

Ja kui riigikogu ka midagi riigieelarves muudab, siis saab minister selle jälle tagasi muuta, kui see talle ei meeldi, sõnas Korobeinik.

"Ministeeriumid saavad dekreetide kaudu valitseda," ütles ta.

"Riigikogu saab rääkida kaasa strateegilistes küsimustes, samuti selles, mis on prioriteetsed valdkonnad. Nendes üldistes kategooriates saab rääkida riigikogus," sõnas Akkermann.

Samas ütles ta, et riigil on kavas proovida jäikust lisada eelarvesüsteemile ja kallutada otsustusõigust riigikogu poole. Akkermanni sõnul tuleb sel teemal avalik istung.

Tegevuspõhisest eelarvest rääkides ütles Akkermann, et Eesti ja kõik teised riigid näevad vaeva, kuidas muuta riigieelarve läbipaistvamaks.

"Ka kululiikide kaupa antud eelarvet ei peetud toona arusaadavaks ja siis läksime programmide peale EKREIKE valitsuse ajal. Nüüd on nemad selle süsteemi kõige suuremad kriitikud. Te olete oma lapsest täiesti lahti öelnud," sõnas Akkermann.

Eesti majandus ei lange eelarve pärast, vaid et valitsus on ebakompetentne, sõnas Korobeinik.

Kuigi õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et riigieelarve ei pruugi olla põhiseaduspärane, siis Akkermann leidis, et siiski on. "Samas Madise mõte, et arvestuslikud kulud võiksid olla riigieelarve seadusesse toodud, on asi mida me me kaalume," sõnas Akkermann.

Korobeinik väitis samas, et riigieelarve ei ole põhiseadusele vastav, tuues taas põhjusena välja selle, et riigikogu liige ei saa eelarvesse teha muudatusi.

Järgmisel aastal on riigi kulud 19 miljardit eurot, mis tähendab, et need kasvavad 3,5 protsenti.

"Kõigi kulude hulgas on riigikaitse, mis kasvab 9,3 protsenti. Teiseks on seal sees 7,6 protsenti sotsiaalkulud. Siis on mitmed kulud, mis on edasiantavad. Kaks miljardit tervisekassale, töötukassale sadu miljoneid ja omavalitsustele ka 800 miljonit," selgitas Akkermann eelarve kulude kasvu.

"Keskerakond oleks kärpinud riigisektorist, aga praegu ministeeriumid ei lase ametnikke lahti. Kultuuriministeerium laseb lahti ühe inimese. Kui hakata kärpima, siis alustad endast, siis lähed nõrgemate, teatrite ja muuseumite kallale. Pangamaks oleks andnud raha riigikassase," kritiseeris Korobeinik valitsuse tegevust.

"Peale riigieelarve vastuvõtmist läheb kõigi elu paremaks, sest eelarve on riigikaitse nägu ja pensionide tõusu nägu," leidis Akkermann.

"Nominaalne majanduskasv on olnud kõrge ja seda planeeritakse järgmiseks aastaks kuus protsenti," sõnas Akkermann.

"Nokk on ülespoole: kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud," ütles Akkermann.

Korobeinik majanduslanguse lõppu ei usu. "Loomulikult pole see lõppenud," ütles ta.