Elanike sõnul pole Tallinna vanalinn ammu enam turvaline koht elamiseks
Kui päev jõuab õhtusse, pagevad turistid Tallinna vanalinnast hotellitubadesse ja kruiisilaevadesse ning keskaegse pärli võtavad üle noored Tallinna äärelinnast ja lähivaldadest. Vanalinna vähesed põliselanikud ei pea oma elukohta juba ammu turvaliseks.
Kohalike elanike sõnul pole vanalinn enam ammu turvaline koht, kus elada. Nad on leppinud lärmiga, mis nädalavahetuseti kostab, kuid öösiti valitseb piirkonnas justkui anarhia, kus avaliku korra reeglitest kinni ei peeta. Ka päevasel ajal võib siin-seal näha jälgi öistest tegudest.
Elo Selirand on vanalinnas elanud pea terve oma elu. Ta on üle elanud Briti poissmehed ja lausa igatseb neid taga, sest viimasel ajal on vanalinn Elo hinnangul hakanud hoopis getostuma.
"Tänavatele kogunevad need inimesed, kes ei lähe jooma baaridesse ega pidutsema ööklubisse, vaid lihtsalt hängivad. Ja kui sa oled tänaval ja jood, siis teed mingit muud asja, siis sul tekivad erinevad vajadused, kas kakelda, oksendada või urineerida. Pidutsemine ja läbutsemine on kaks erinevat asja. Getostumine tähendab tegelikult seda, et sa võid tulla kuhugi, kus sa tead, et sulle ei järgne karistust, ükskõik millist tegevust sa sooritad," rääkis Selirand.
Mida edasi aeg reede öösel tiksub, seda vabamalt ilmuvad hõlma alt nähtavale poolikud alkoholipudelid, kajab mitmes keeles roppusi ja demonstreeritakse oma rusikaid. Septembris mindi nii kaugele, et Kanuti aias pussitati 18-aastast tüdrukut.
Sellest hoolimata pole noored, kelle hulgas on ka alaealisi, vanalinna jätnud. Noorukid, kes kaamera ette tulema nõustusid, ütlesid, et on ise pealt näinud hulga ebameeldivusi.
Noorsootöötajate hinnangul on üldjoontes positiivne, et noored vanalinnas kogunevad, kuna Covidi perioodil kasvas nende hulk, kes kapseldusid koju ega suhelnud omavanustega. Ka seda, et proovitakse alkoholi, tubakat ja narkootilisi aineid, peetakse normaalseks, kuid mure on nende kuritarvitamises.
"Mida me selles situatsioonis näeme, on teatud mõttes tagajärg – kuskil on need ajendid, miks ta (noor – toim.) otsib sellist väljundit. Noorel on ju kaasas kõik eelnevad kogemused ja teda ümbritsev. Sageli on mured seotud sellega, mis tema elus toimub, milline olukord on tal kodus, kas ta õpib või ei õpi. Millised suhted on tal näiteks sõpradega, kas need on rahumeelsed, toetavad, positiivsed või on seal ka midagi sellist, mis hoopis tõukavad halvale teele," lausus Tallinna haridusameti noorsootöö spetsialist Kaisa Orunuk.
Ka noored ei salga, et parema meelega viibiks nad mujal. Näiteks Robert käib parkides just kaaslaste survel.
"Ma ei ütleks, et mul on sõpru. Mul on koer ainult ja ongi kõik. (Kes nemad sinuga siin on?) Tuttavad. Ma ei ütleks, et siin on mõnus. Toas oleks mõnusam, aga ma arvan, et teistel ei ole raha selle jaoks, et käia kuskil. Siin ikka käib politsei või midagi sellist, aga mind see ei huvita, sest ma ei joo lastega," ütles Robert.
Vanalinn kuulub kesklinna piirkonda, mis on politsei vaatest territooriumilt väikseim jaoskond Põhja prefektuuris. Kuid kuritegevus ühe elaniku kohta on seal Eesti suurim. Aasta esimese viie kuu jooksul registreeriti kesklinnas üle 500 süüteo. Väljakutsed, mis politseini noorte kohta jõuavad, on enamasti seotud alkoholi tarbimisega, aga ka liiklusreeglite eiramise, varguste ja narkootikumide tarvitamisega.
"Me ei arva, et väljakutsete arv tegelikult kajastas reaalsust. Meie hinnangul on nii, et inimesed ei anna sellest teada, mis seal toimub. Ja kui hiljem antakse teada, siis antakse teada juba sellest, et näed, olukord on käest ära, olukord on niimoodi. Aga meie sõnum on alati see, et kui te näete, siis palun andke teada," lausus kesklinna piirkonnapolitseinik Ivar Saar.
"Ma mõtlesin selle peale ühel päeval kell neli, kui ma nägin, et noortel meestel, kes silmnähtavalt ei olnud veel 20 täiski, olid pikad pussnoad taskus, mida nad omavahel võrdlesid, et kas ma peaks teavitama või pilti tegema. Või mis ma peaksin siis tegema? Pärast politseiga konsulteerides ma sain aru, et ma oleks pidanud seda tegema, aga julgus jätab mind küll maha," ütles Selirand.
Tegelikult hoiavad lisaks politseile vanalinnas korda ka turvaettevõtted ja munitsipaalpolitsei, kuid noorte jõud käib neist kohati lihtsalt üle.
"Munitsipaalpolitsei ehk kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse õigused midagi ette võtta on tükk maad väiksemad kui riigipolitseil. Alates isikute kindlakstegemisest. Kui isik meile ei allu, siis meie käed on seotud, peame abi paluma politseilt. Kuni ka selleni, milliste vahenditega me iseennast kaitsta saame. Kui meie patrullid reageerivad avaliku korra rikkumisele ja seal taga on alkoholijoobes inimesed ja tihtilugu nad ei ole üksi, vaid seal on mingisugune kamp, siis ma leian, et täna kasutatavad erivahendid, kaitsevahendid, sunnimeetmed, mis meil seadusega antud on – me oleme reageerimisel tükk maad suuremas ohuolukorras või riski all, kui selleks on politseiametnikud," rääkis mupo patrulli- ja valveosakonna juht Valdo Põder.
Samas on olukord vanalinnas näiteks kümne aasta taguse ajaga võrreldes kõvasti paranenud. Ja vanalinnas elamisekski on selgeks õpitud oma nipid.
"Nädalavahetusel tark vanalinlane sõidab ära maale, läheb külla emale ja kui võimalik, läheb lühemale Eesti ringile puhkusel. Kui see satub koolivaheajale, siis oleks üldse hea tulla tagasi umbes esmaspäeval," ütles Selirand.
Toimetaja: Marko Tooming