Tallinn ja Estonia on teatrimaja juurdeehitise osas endiselt eriarvamusel
Estonia teatri- ja kontserdimaja vajab estoonlaste soovil ja riigikogu otsusega juurdeehitist. Häda on selles, et Estonia paikneb vanalinna muinsuskaitsealal, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Muinsuskaitseamet tellis juurdeehitusele mõjuhinnangu ja selle koostas sõltumatult arhitektuuriajaloolane Triin Ojari. Huvitatud osaliste kommentaare oodatakse esmaspäevani.
Tallinna endise Uue Turu platsile peaks tulema Estonia teatri juurdeehitus. Muinsuskaitse aga ütleb, et see võib ohtu seada Tallinna kuulumise UNESCO maailmapärandi nimekirja.
"Kui Eesti 1997. aastal sai maailmapärandi objekti või nimekirja liikmeks, siis võttis Eesti riik ka kohustuse seda pärandit kaitsta. Mis pärandimõju hinnangus võib-olla kõige olulisem välja tuli, oli bastionivööndi olulisus vanalinna muinsuskaitseala kontekstis ehk see on midagi, mida enamikes analoogsetes Kesk-Euroopa pealinnades säilinud ei ole," lausus Ojari.
Ojari analüüsis, kuidas Estonia soovitud juurdeehitus vanalinna kaitsevööndit mõjutaks.
"Üks oluline kriteerium oli kindlasti bastionivöönd ja see roheala. Aga ka mälupaik – Uue Turu plats on teatavasti 1905. aasta meeleavalduste koht. Siin on kuju, mida on siia-sinna liigutatud, aga mis on siiski alles, ja nüüd on siin ka Konstantin Pätsi monument," ütles Ojari.
Koostatud analüüs läheb UNESCO kinnismälestiste komitee ICOMOS-i ette. UNESCO maailmapärandi komitee otsus Tallinna saatuse kohta võib sõltuda sellest, kas otsustajad võtavad soovitusi kuulda või mitte.
"UNESCO lähiajaloos on kolm objekti maailmapärandi nimekirjast välja arvatud just ebasobiva ehitustegevuse tõttu," märkis Ojari.
"Üks viimaseid vist oli Liverpool, kes otsustas jalgpallistaadioni kasutada. Jalgpall on neile ülioluline, olulisem kui kultuuriväärtus. Me peame meeles pidama ka seda, et Riia ja Vilnius, kes on Tallinna ühed peamised konkurendid, nemad on seal nimekirjas," ütles Tallinna peaarhitekt Andro Mänd.
Kas me võime riskida sellega, et Tallinn jääb UNESCO pärandinimekirjast välja?
Ma arvan, et mõistlik oleks sellega mitte riskida. Me oleme ise seda (nimekirja kuulumist) soovinud ja see kindlasti vajab oluliselt suuremat arutelu, mis need riskid on, kui me sellest loobuksime või kui meid sealt välja arvatakse. UNESCO maailmapärandi nimekirja saamine, see on kõige paremas mõttes autahvel. Ja sellel on turismile ka täiesti tuntav mõju," lausus kultuuriministeeriumi kantsler ja Estonia nõukogu liige Kristiina Alliksaar.
"Minu teada igasugune risk puudub. On selline klassikaline inimeste hirmutamine ühe nii-öelda sõltumatu komisjoni poolt. UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud Tallinna vanalinn. Seal nimekirjas ei ole Estoniat, Draamateatrit ega ka kiviplaatidega kaetud Vana turu platsi all olevaid Vene bastionide jäänuseid. Kui me seisame sellel Uue Turu kiviplaatidega kaetud platsil, siis ei ole seal mingit vaadet vanalinnale," lausus Estonia seltsi juhataja ja Estonia nõukogu liige Mart Mikk.
"Estonia on üks osa bastionaalvööndist ja bastionaalvöönd on osa vanalinnast ja sellest samast UNESCO kaitse all olevast alast. Seega see on otseselt ikkagi seotud Tallinna vanalinnaga. Seda enam, et endised bastionaalvööndi kindlustused tegelikult ulatuvad Estonia hooneni," ütles Mänd.
Mänd: see, et Tallinna ja spetsialiste ei kaasatud, näitab kultuuritust
Mänd ei saa üldse aru, kuidas Estonia juurdeehituse küsimus nii kaugele on saanud minna, enne kui mõjuhinnang tehtud sai.
"See oleks pidanud olema tehtud selleks hetkeks, kui üldse hakati otsustama, et millistele objektidele antakse riiklikult tähtsa kultuuriobjekti staatus. Paraku eeltöö, kodutöö oli kõik tegemata, ja neid otsuseid tehti ma ei tea, mille baasilt – emotsioonide baasilt, lähenevate valimiste baasilt. Tegelikult asjad nii ei peaks käima," lausus Mänd.
Juurdeehitus sellisel kujul rikuks ka mitut seadust, mida tuleks muutma asuda, sest Estonia ala on lisaks muinsuskaitseobjektile ka arheoloogiapärand ja looduskaitseobjekt. Ka õiguskantsler on rahvusooperile selgitanud, et kultuurikomisjoni rahastusotsus ei tähenda õigust seadusi rikkuda.
"Nende regulatsioonidega tuleb arvestada, kui on soov edasi minna ehitustegevusega. Tuleb teha märkimisväärselt leevendusi muinsuskaitseseaduses ja kõigis teistes vastavates seadustes. See, et sellele alale neid ei kohaldataks, on ka üks pärandimõju hinnangus välja toodud aspekt, et see oleks erakordne pretsedent," ütles Ojari.
Uue turu plats, kuhu Estonia laieneda soovib, asub linnamaal ja eeldab linna nõusolekut. Tallinna aga otsustesse isegi ei kaasatud.
"Riigi kultuurikomisjon teeb otsuse ja annab loa ehitada võõrale maale. See ei ole riigi oma, see ei ole Estonia oma. See ei ole päris õigusriigile kohane. Ka see, et Tallinna linna üldse ei kaasatud arutelusse nende otsuste juurde korralikult. Et sinna otsuste juurde ei kaasatud ka eriala organisatsioone, spetsialiste, see näitab kultuuritust tegelikult," märkis Mänd.
"Ma arvan, et on olemas mingi kompromissi koht. Võib-olla väike tagasiside ka rahvusooperile, et äkki ei peaks sellest kõige maksimaalsemast plaanist nii teravalt kinni hoidma, äkki on võimalik ikkagi ka mingid kompromisslahendused leida," ütles Alliksaar.
Ka võimalikud kompromisslahendused on pärandimõjude hinnangus ära toodud. Neist ühe autor on linn ja teise koostaja muinsuskaitseamet. Mõlemad näevad samuti ette juurdeehituse, ent oluliselt konservatiivsemas mahus ja teise koha peale kui Estonia enda visioon sisuliselt uuest hoonest vana ooperimaja taga. Alternatiivide korral aga tuleks rahvusooperi praegust maja ümber ehitada.
Estonia enda soovitud juurdeehituslahenduse korral jääks ajalooline Estonia saal muutumatul kujul alles. Alternatiivid, mis pakuvad välja väiksemas mahus juurdeehituse, aga ehitaksid selle saali ringi.
Saali ümberehitus aitaks parandada akustikat ja teha lava suuremaks, mis on rahvusooperi põhimured. Ent Estoniale selline lahendus ei meeldi.
"Minu arust Estonia maja on üks Tallinna ja miks mitte kogu Eesti üks kaunimaid maju. Ja ma leian, et see maja tuleks kindlasti säilitada praegusel kujul. Selles mõttes juurdeehitus on kõige puhtam versioon üldse – jääb tervikuna alles maja, tekib juurde üks uus saal," lausus Mikk.
"See on jälle nagu ühe kildkonna nägemus, et see on meie saal, selle rikub ära. Aga me räägime linnaruumist, me räägime palju suuremast asjast, me peame vaatama ka seda, et me ei saa seda ära rikkuda. See on meie kõigi linn," ütles Mänd.
UNESCO-le koostatud analüüs kirjeldab ka kolmandat alternatiivi, millest on räägitud aastakümneid – täiesti uus, moodne, suure saaliga ooperimaja kusagil mujal. Linn kinnitab, et maad selleks leiaks.
"Rahvusooper Estonia koht on siin, keset linna. Kui hakatakse tegema mõnda uut maja kusagile, siis esiteks see ei oleks enam Estonia," leidis Mikk.
Riigikogu kultuurikomisjoni kinnitatud riiklikult tähtsate objektide nimekirjas figureeriva Estonia juurdeehituse hoonekarbi raha tuleks kultuurkapitali eelarvest. Sisustus ja lavatehnika lähevad maksma umbes teist sama palju, aga see raha tuleb leida juba kultuuriministeeriumil. Lisaks kasvab riigi dotatsioon, kuid lisanduvate iga-aastaste püsikulude arvestust pole siiani tehtud.
Toimetaja: Marko Tooming