Sõja 978. päev: Ukraina droonirünnakud tabasid kahte tehast Voroneži oblastis
Ukraina korraldatud droonirünnakutes Venemaa Voroneži oblastis puhkes pühapäeval kaks tulekahju tootmisettevõtetes, mis väidetavalt võivad valmistada raketikütuse komponente. Ukraina luure andmeil on esimesed Põhja-Korea sõdurid jõudnud Venemaa Kurski oblastisse.
Oluline esmaspäeval, 28. oktoobril kell 22.04:
- Ukraina droonirünnak tabas kahte metanoolitehast Voroneži oblastis;
- Venemaa teatas 109 Ukraina drooni hävitamisest;
- Esimesed põhjakorealased on ilmselt juba Kurski oblastis;
- USA väljendas Hiinale muret seoses Põhja-Korea sõduritega Venemaal;
- Zelenski rõhutas Modi võimalikku rolli rahukõneluste vahendajana;
- Zelenski osaleb Põhjamaade ministrite nõukogu istungil;
- Serbia annab Ukrainale 8,4 miljoni euro väärtuses energiaseadmeid;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1680 sõdurit.
NATO teatel on Venemaa sõjas kaotanud surnute ja haavatutena 600 000 võitlejat
NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et Venemaa on sõjas kaotanud surnute ja haavatutena 600 000 võitlejat. Rutte kinnitas veel, et Põhja-Koreast pärit väed jõudsid Vene vägedele appi ning osa neist on juba viidud Kurski oblastisse, vahendas The Times.
USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et Põhja-Korea sõdurite saatmine Venemaale on sündmuste ohtlik areng.
"Väga ohtlik," ütles Biden vastuseks ajakirjanike küsimusele teadete kohta Põhja-Korea sõjaväelaste paigutamisest Venemaale.
USA väljendas Hiinale muret seoses Põhja-Korea sõduritega Venemaal
USA teatas esmaspäeval, et on väljendanud Hiina võimudele muret seoses Põhja-Korea sõdurite lähetamisega Venemaale, kus nad tõenäoliselt aitavad Moskvat sõjas Ukraina vastu.
"Washington tegi Pekingile selgeks, et me oleme selle pärast mures ja ka nad ise peaksid olema mures oma kahe naabri, Venemaa ja Põhja-Korea, destabiliseeriva tegevuse pärast," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ajakirjanikele.
Hiina ja Venemaa on mõlemad Põhja-Korea liitlased.
Saksa kristlikud demokraadid saadaks Ukrainale rakette Taurus
Saksamaa opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz ütles, et Tauruse kaugmaarakettide tarnimine Ukrainale ei muuda Saksamaad sõja osaliseks.
Muu hulgas vastas Merz nii vasakpopulistliku Bundestagi saadiku Sarah Wagenknechti avaldustele, kes on avalikult sõna võtnud Ukrainale sõjalise abi andmise vastu.
Wagenknechti allianss on praegu Saksimaa ja Tüüringi liidumaal kulgevate raskete koalitsiooniläbirääkimiste osapool. Eelmisel nädalal nõudis Wagenknecht kaudselt, et Tüüringi CDU ütleks lahti Merzist, kes nõudis Tauruste saatmist Ukrainale.
"Kui oleksime ellu viinud selle, mida ta nõudis, oleks Saksamaa Venemaa vastu sõtta läinud," väitis Wagenknecht.
Nüüd aga vastas Merz sellele: "Tauruste saatmine on kõike muud kui sõtta astumine. Muide, proua Wagenknecht teab seda."
Poliitik märkis, et tiibraketid annavad Ukrainale võimaluse end Venemaa kallaletungi eest kaitsta. Lisaks tarnivad selliseid rakette juba Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriik.
Ukraina droonirünnak tabas kahte tehast Voroneži oblastis
Ukraina korraldatud droonirünnakus Venemaa Voroneži oblastis süttis pühapäeval kaks tulekahju tööstusettevõtetes, mis väidetavalt võivad toota raketikütuse komponente.
Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gussev teatas pühapäeva hilisõhtul Ukraina droonirünnakust, väites, et Vene õhutõrje tabas umbes kümme drooni, kuid sellegipoolest sai rünnakus kahjustada kaks tööstusettevõtet, puhkesid tulekahjud ja vigastada sai kaks inimest.
Algselt teatas Gussev, et droonid kahjustasid ühe tehase abihoonet, mistõttu sõitsid sündmuskohale päästeteenistuse meeskonnad. Hiljem lisas ta, et kahju sai ka teine rajatis. "Droon kukkus alla, põhjustades ühes ruumis tulekahju. Kohal on päästeteenistus," ütles ta.
Sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram kanalites väideti tuletõrjujad kustutasid Anninski rajoonis Anna küla piiritusetehases puhkenud tulekahju.
Lisaks teatasid Venemaa julgeolekuteenistustele lähedane Telegrami uudistekanal Baza ja ka mitmed teised rakenduse uudistekanalid Novohoperski rajoonis Krasnoje külas asuva etanoolipiiritusetehase lähedal kostnud plahvatustest.
Kuberner ei täpsustanud, milliseid rajatisi rünnak tabas, kuid veebiallikad mainivad etanoolitehaseid, mis võivad toota rakettide jaoks kütust, vahendas väljaanne Ukrainska Pravda.
Uudisteagentuur Reuters ei suutnud iseseisvalt kontrollida teateid kahe piiritusetehase kahjustuste kohta.
Ukrainalt kohe kommentaari ei tulnud. Kiiev on sageli öelnud, et tema droonirünnakud Venemaal on viimase sõjategevuse võtmetähtsusega infrastruktuuri, vastuseks Moskva jätkuvatele rünnakutele Ukraina territooriumile.
Venemaa teatas 109 Ukraina drooni hävitamisest
Venemaa relvajõud hävitasid viimase ööpäeva jooksul 109 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium ööl vastu esmaspäeva.
Brjanski oblastis hävitati 45 drooni, Belgorodi oblastis 26, Tambovi oblastis 18 ja Kurski oblastis viis drooni.
Voroneži linnas sai üks inimene kergelt vigastada, kui üks droon alla kukkus ja põhjustas põlengu tööstusobjektil, teatas sealne kuberner Aleksandr Gussev.
Ukraina droone hävitati ka teistes Venemaa piirkondades.
Esimesed põhjakorealased on ilmselt juba Kurski oblastis
Esimesed Vene relvajõududele appi saadetud Põhja-Korea sõjaväelased on ilmselt juba jõudnud Venemaa Kurski oblastisse rindejoonele, vahendas portaal Unian esmaspäeval väljaanne Forbes.
Vene sõjaväe raadiosidest, mida Ukraina luure pealt kuulas, ilmnes, et Vene üksused viivad Põhja-Korea sõdureid salaja Ukraina relvajõudude kontrolli all oleva sillapea suunas Kurski oblastis.
Vestluste kohaselt on piirkonda hakanud saabuma tuhanded Põhja-Korea sõdurid. Ühes vestluses rääkisid kaks Vene sõjaväeametnikku KAMAZ-i veoki juhist nimega Andrei Sveridenko, kes peatati Kurskisse sissesõidul. Vene sõjaväepolitsei pidas Kurski oblastis maanteel kinni mitu sellist sõidukit, kuna ühel KAMAZ-il oli tsiviilnumbrimärk. Asjaolu, et sõidukil ei olnud märgitud lahingulist sihti, tekitas jõuametnikes rahutust. Autodes olid põhjakorealased.
Väljaanne märkis, et Põhja-Korea üksuste Kurskisse saatmine ei kajastu dokumentides.
"Sveridenko Põhja-Korea sõdurite partii oli mõeldud Venemaa 810. merejalaväebrigaadile, mis püüab tõrjuda Ukraina pealetungi Kurski kaare idaservas Russkaja Konopelka küla lähedal. Ukraina droonid ja suurtükid hoiavad venelasi endiselt vaos," kirjutas Forbes.
Väljaanne meenutas, et merejalaväeüksused on tuntud oma julmuse ja kehva distsipliini poolest. Näiteks võttis 155. merejalaväe brigaad hiljuti kinni ja hukkas üheksa Ukraina droonioperaatorit.
Ukraina luure andmetel on Põhja-Koreast Venemaale saadetud juba umbes 12 000 sõjaväelast, sealhulgas kolm kindralit ja 500 ohvitseri. Seda kinnitavad ka mitme teise riigi luure andmed.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 26. oktoobril, et Venemaa võimud on otsustanud jätkata sõda Ukraina vastu ning seetõttu võivad lähiajal jõuda lahinguväljale ka Põhja-Korea sõdurid.
Esmaspäeval, 28. oktoobril peaks NATO peasekretär Mark Rutte tegema ametliku avalduse Põhja-Korea väe Venemaale saatmise kohta.
Zelenski rõhutas Modi võimalikku rolli rahukõneluste vahendajana
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas esmaspäevases usutluses ajalehele Times of India peaminister Narendra Modi võimalikku vahendajarolli rahukõnelustes sõja lõpetamise üle, kirjutas ajaleht Kyiv Independent.
"Modi on nii rahvaarvult, majanduselt kui ka mõjult hiiglasliku riigi peaminister. Säärane riik ei saa lihtsalt öelda, et me oleme huvitatud sõja lõpetamisest – sellest oleme me kõik huvitatud. Peaminister Modi võib mõjutada sõja lõpetamist. See on tema suur väärtus mis tahes konfliktis, see on India suur väärtus," ütles Zelenski usutluses.
Ukraina president väljendas ühtlasi optimismi võimaluse üle, et kõnelused võiksid toimuda Indias. "Kahtlemata võiksid kõnelused toimuda Indias, peaminister Modi suudaks seda teha. Kuid arvan, et me peame tegema ettevalmistusi ning üksnes meie formaadis, kuna sõda toimub meie maal ja meil on olemas rahutippkohtumise platvorm."
Zelenski hoiatas usutluses, et Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel võiks ohustada Kiievi jaoks elutähtsat sõjalist abi. Ukraina president rõhutas vajadust tugevdada Ukraina energiataristut ning kordas, et hiljuti avaldatud võiduplaan ja alliansi liikmesus on suunatud tugevdama Ukraina positsiooni võimalikel tulevastel läbirääkimistel.
Zelenski kutsus usutluses Modit astuma retoorika asemel konkreetseid samme ning rõhutas, et India mõju võiks olla otsustava tähtsusega säärastes küsimustes nagu Venemaale küüditatud Ukraina laste tagasitoomine. "Teie võiksite sundida Putinit Ukraina lapsi tagasi saama. Toogu peaminister Modi tagasi vähemalt tuhat Ukraina last."
Zelenski osaleb Põhjamaade ministrite nõukogu istungil
Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb teisipäeval Põhjamaade ministrite nõukogu 76. istungil Islandil Reykjavikis, teatas pühapäeva õhtul Soome peaminister Petteri Orpo.
"Ootan kannatamatult kohtumist president Zelenskiga Põhjamaade nõukogus Reykjavíkis. Soome on üks Ukraina kõige tugevamatest toetajatest Euroopas," kirjutas Orpo sotsiaalmeediaplatvormil X.
Põhjamaade ministrite nõukogu veebikülje info kohaselt osaleb Zelenski nõukogu istungil ja esineb üritusest osavõtjatele 29. oktoobril.
Zelenski peab Reykjavíkis ka eraldi kõnelusi Põhjamaade peaministritega ning üheskoos antakse pressikonverents.
Pühapäeval teatas Zelenski läbirääkimistest Põhjamaadega uute sammude üle, mis võivad tugevdada survet Venemaale. Ta märkis, et järgmisel nädalal võidakse teada anda uutest toetuspakettidest Ukrainale.
Zelenski rääkis ka mitmepoolse koostöö pidevast laiendamisest uue formaadi Ukraina+Põhjamaad raames.
Zelenski tänas selle formaadi kõiki pooli - Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit ja Islandit.
"Ootame kõigilt partneritelt võiduplaani toetamist. Nad kõik mõistavad, kui tähtis on olla otsustav. Mõistavad, et tuleb tekitada agressorile probleeme, et Venemaa jätaks kasutamata võimaluse rikkuda maailma elu," lausus ta.
Serbia annab Ukrainale 8,4 miljoni euro väärtuses energiaseadmeid
Serbia annab Ukrainale humanitaarabina 8,4 miljoni euro väärtuses generaatoreid ja trafosid, teatas president Aleksandar Vučić intervjuus Serbia telekanalile Prva TV.
"Me kogusime Ukraina jaoks generaatoreid ja trafosid 8,4 miljoni euro eest," ütles ta, lisades, et abi annab üle Serbia uus suursaadik Ukrainas.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1680 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 690 720 (võrdlus eelmise päevaga +1680);
- tankid 9120 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 18 395 (+40);
- suurtükisüsteemid 19 872 (+51);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1240 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 984 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 17 867 (+68);
- tiibraketid 2625 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 660 (+100);
- eritehnika 3556 (+14).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: Ukrainska Pravda, Interfax, AFP-BNS, The Times