"Täna sai põhiseaduskomisjoni esimees ülesande järgmiseks esmaspäevaks koalitsiooninõukoguks välja selgitada, millises tempos on võimalik põhiseadust muuta. Kas me saaksime seda muuta juba 2025. aasta valimisteks või hakkaks see kehtima 2029. aasta valimisteks. Sellest sõltub, kas ja kuidas me rakendame sotsiaaldemokraatide mõtet, et välismaalased, kes siin valida saavad, peaksid end valijaks registreerima, mitte siis segi ajada politseilise kontrolliga," rääkis Michal pärast koalitsiooninõukogu.

"Eesmärk on jõuda selleni, et juba aasta pärast Valgevene ja Vene kodanikud ei saaks ilma täiendava barjäärita valimistel osaleda. Kui jõuame põhiseadust muuta, siis püüame põhiseadust muuta. Kui ei jõua, siis tuleb täiendav valijate registreerumise nii-öelda barjäär nendele kodanikele. Mõne nädala jooksul selgitame selle välja ja anname teada," lisas peaminister.

Michali sõnul on tema isiklik eelistus muuta Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse võtmiseks põhiseadust. "Minu isiklik eelistus oleks võimalikult õigusselgelt seda teha. Nii, et kui on põhiseadust vaja muuta selleks, et Valgevene ja Vene kodanikud meie kohalike asjade otsustamisel ei osaleks, siis tuleb seda teha. Kui ikkagi tahad Eesti elus kaasa rääkida, siis peaksid ka veidi selleks ise ka pingutama. See on minu hoiak olnud pikka aega ja mul on väga hea meel, et meie partnerid sotsiaaldemokraatidest on tulnud meile suure sammu vastu," lausus Michal.

Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) ütles, et vastava, koalitsiooni esitatud, eelnõu esialgne verisoon on juba olemas ning hetkel käib teksti kooskõlastamine. Selle eelnõu esialgse versiooni järgi kaoks Terrase sõnul valimisõigus ka nii-öelda halli passi omanikel, ent arutelud selle ümber veel käivad.

Terras peab võimalikuks, et põhiseaduse muutmiseks vajalikud 81 poolthäält riigikogus kokku saada.

"See on realistlik. Ma olen rääkinud kõikide parlamendi erakondadega ja seda toetust on näidanud neli erakonda, hetkel veel sotsiaaldemokraadid tegelevad sisekaemusega, arutavad omakeskis. Seal on ka poolehoidjaid ja neid kes ei toeta, nagu ma aru saan. See veel selgub. Olen suhelnud ka Keskerakonnaga. Keskerakond ütles, et nemad sooviks kõigepealt algatust näha, et siis mõelda, mis nemad sellest arvavad. Aga toetus on olemas. Ma usun, et on võimalik muuta küll, kui poliitiline  tahe on olemas," lausus Terras.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Tanel Kiik ütles, et nende eesmärk on vältida Valgevene ja Vene kodanike valimisõiguse lausalist kaotamist.

"Eesmärk on see, et me ei võtaks ära valimisõigust neilt inimestelt, kes toetavad Eesti riiki ja kes toetavad selles sõjas Ukrainat. Kui me lähme lausaliselt ära võtma kodakondsuse põhjal valimisõigust, siis me ju tegelikult täpselt seda teeme, ehk me lööme ühe lauaga kõiki, sõltumata sellest, mis nende tegelik meelsus on. Meie ettepanek on kompromiss, paindlikum lahendus, mis ei eelda põhiseaduse muutmist, aga mis täiendava heas mõttes filtri loob ja ikkagi vähendab meie hinnangul kremlimeelsete inimeste osakaalu meie valimistel," rääkis Kiik.