Läti järgmiste aastate eelarve on seekord eriti huvitav analüüsiallikas, sest see selgitab nii poliitiliste valikute tagamaid, pakub võrdlusi teiste Balti riikidega kui ka loob põnevust, jälgimaks, kuidas lätlastel õnnestub teha nii, et riik oleks kaitstud, kuid ka pered ei kaotaks lootust toime tulla.

"Meie naabrid otsustasid tõsta makse. Meie aga otsisime lahendusi, kuidas seda mitte teha. Inimesed ei peaks toidu või teenuste eest rohkem maksma. Leidsime nendes keerulistes oludes võimalused, kuidas tagada kaitsekulud ja riigi konkurentsivõime," lausus Läti peaminister Evika Silina.

Läti uue aasta eelarve peaks kaitsekulude suurendamise kõrval aitama edasi Läti majandust ja muutma maksusüsteemi nii, et neile, kes vähem raha teenivad, jääks rohkem iga kuu kätte. Saame näha, kuidas arutelud parlamendis lähevad. Detsembri alguseni on väitlusteks aega.

Konsolideeritud eelarve tulud on 15,1 ja kulud 17,1 miljardit eurot. Kaitsekulud moodustavad 3,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Eelarvest kolmandiku võtavad sotsiaalkulud ja pensionid, 11 protsenti suunatakse tervishoidu, kuid 17 protsenti erinevate majandusmeetmete tarvis. Segadust on Rail Balticuga, sest lisaraha projekti plaanitud omaosaluse kõrval pole kuskilt võtta.

"Kavandatavad maksumuudatused peaks tagama, et sisemajanduse kogutoodang kasvab vähemalt 0,2–0,3 protsenti. Ja tööjõumaksud peaks nüüd muutma Läti konkurentsivõimelisemaks kogu piirkonnas," ütles Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

"Oleme selles eelarves leidnud rohkem raha riigikaitsele, et tugevdada meie kaitsejõudude võimekust. Toetame Ukrainat ja plaanime sinna järgmisel aastal saata ka Patria soomukeid. Kindlamaks peab muutuma meie sisejulgeolek, sest iga päev puutuvad meie päästjad, piirivalvurid ja politseinikud kokku meie vastu suunatud hübriidrünnakutega," lausus Silina.

Opositsioon omakorda muretseb suure eelarvemiinuse pärast ja küsib, mis see lõppkokkuvõttes riigile maksma läheb.

"Igalt maksumaksjalt kogutud eurolt läheb viis senti laenu teenindamiseks. Kas olete uurinud, kuidas on see olukord võrreldes Eesti ja Leeduga?" ütles Läti seimi eelarvekomisjoni istungil komisjoni liige Kristaps Krištopans.

Läti riigivõlg on 47,3 protsenti SKP-st, järgnevail aastal loodetakse, et võlg kasvab majandusest aeglasemalt.